... armsad sõbrad, Maria, Teele, Maris, Eneli, Maria, paki eest Eestist! Wiiiiiiiii, ma olen lihtsalt super-hüper-häppi, et mulle sellise armsa üllause tegite.
Pakk toodi koju. Olin oma toas, ja siis koristaja tädike hakkas järsku hõikama " Liz, Liz, Liz, Liz..." kõvasti ja mitu korda. Mina mõtlesin, et oh issand, mis nüüd siis lahti on, mina ju ei räägi prantsuse keelt ja tema inglise keelt, et kuidas me siis suhtleme.. ja siis, voilaa, pakk ootas mind. Kuller rääkis, et nimi siia ja allkiri sinna ja siis ma tegin ullult tähtsa näo pähe nagu oleksin aru saanud mis ta rääkis, haha.
Mulle öeldakse siin kogu aeg Lizz. Ükskord üritasin seletada, et.. hääldatakse nagu please.. aga võtad p-i eest ära, aga no ei tule, ikka olen Lizz, vahet pole ka tegelikult.
Vahepeal ei ole ausalt öeldes mitte kui midagi põnevat juhtunud. Aaaah, täna, kui mu kursused algasid, jummel, milline mess. Igatahes.. ma peaksin olema A1 grupis, see grupp, mis nüüd uus avati ja mind sokutati, on A2, ehk siis nad teavad midagi juba keelest. Lähen siis täna sinna ja ütlesin kohe ära, et ma ei oska absoluutselt rääkida. Tunni alguses pidime kõik end tutvustama, kõik, v. a mina tegid seda, siis see õpetaja aitas mind või mis iganes. Peale seda anti lugemist, tee tööleht ära, siis anti meile pildid kätte ja pidime neil kirjeldama. Mina, loomulikult, passisin niisama. Tunni lõpus, kui rääkisin nende juhatajate või õpetajatega minu olukorrast, siis nad ütlesid, et eiei, jää ikka siia, et küll sa järgi jõuad, esimesed kolm nädalat on raske, räägi kodus prantsuse keelt ( KUIDAS??? ) Uskumatu.
A1 ju õpetatakse kirjutamist, grammatikat, lugemist, hääldamist jne ja ma peaksin ilma kogemuseta A2-te jääme, sõidku seenele.
Tulin koju, rääkisin kõik Elisabethile ja Michaelile ära, neil oli ka et mida kuradit. Näitasin töölehti jne, ütlesid, et misasja, et ma olin täiesti algaja, et kuidas na saavad mind sinna panna, et see pole õige, ja Elisabeth helistab sinna homme. Kui mind ümber ei suunata siis au revoir see keelekursus. Siuke kamm käib.
Homme lähen lastega Ferney Voltaire, viin nad dutchi ja siis ise olen 3 tundi niisama, oh kui igav on passida, lähen vist vaatan mis poodides head müüakse.
Mul on nüüd nii palju komme ja maiustus ja korralik shampoon ja balsam ja ORBITI nätsu, issver kuidas ma igatsesin seda, siin on mingit üliimelikud, ja kama tahvel, pere saab mingigi aimduse mis maitsega kama on, kuigi pole ikka see sama.
Lisan mingi päev pilte ka, nüüd i'm off to bed. Homme jälle varakult üles ja VEEL KORD SUUR AITÄH KALLID SÕBRAD SELLE ÜLLATUSE EEST, tõsiselt käisin lihtsalt terve päev naeratus näol, wuhuuuuu :) Ja jah, ega 20 mingi lihtne vanus ei ole, nagu Maris ütles. Juba 20 ?? Uskumatu.
Igatahes,
Tsau :P
No comments:
Post a Comment