Ma tahan teada..

....miks sa valetad!?

Miks sa valetad? Miks sa valetad oma ülemusele? Ma tahan teada.. miks sa valetad?

Selliste küsimusterahe alla sattusin ma eile ... kohe kirjutan miks.

Eile viisin kliendile tema toidu lauda, kui mind peatas üks kutt kes ütles, et vabandage, see burger on kohutav ( rõve saksa keeles ). Ma olin tema lauast kuskil 1 m või poole m kaugusel ja vaatasin korraks burgerit ( millest oli ta pool juba ära puginud ) ja ütlesin, et vahetuseülem kohe tuleb.
Läksin siis vahetuseülema juurde ja ütlesin talle, et väljas on üks klient rahulolematu ja ta läks nende juurde kuskil 1 minut hiljem. Tuli siis paari minuti pärast tagasi minu juurde ja küsis, kas ma nägin burger sees karva? Ma ütlesin, et näinud.. sest ma ei näinud. Okei.. vahetuseülem läks siis nende juurde tagasi.. oli seal paar minutit.. ja tagasi tulles küsisin temalt. et mis nad ütlesid ja ta ütles, et ah.. vahet pole.. ( egal ) Okei.. olin juba unustanud kui 10-15 minuti pärast oli see sama kutt minu kassa järjekorras. Pidi ta seal kuskil 5-10 minutit seisma enne kui järjekord temani jõudis ja siis hakkas räuskama, et miks sa valetad!? Ma vaatasin talle otsa, et misasja? Ja siis ta kõvema häälega, et MA TAHAN TEADA MIKS SA VALETAD? SA NÄGID JUUKSEKARVA, MIKS SA VALETAD? Ma siis pöörasin umber ja kutsusin vahetuseülema ka.. ja siis see kutt ( märgiks ära, et tegu oli pubekaga.. 18-19 max ) räuskab seal, et MIKS SA VALETAD? MIKS SA VALETAD OMA ÜLEMUSELE ? SA NÄGID KARVA!! Ma ütlesin siis talle, et ma ei ole mingit karva näinud ja vahetuseülem ütles talle siis, et tööline ütles mulle, et ta pole karva näinud ja te võite kaebuse esitada.. mille peale ta nähvas, et seda ma teen ja viskas joogitopsi mulle leti peale. Ma jõudsin muidugi selle ajas sees kurjalt talle öelda, et kuidas saate teie mulle öelda, mida ma nägin ja mida mitte? aga sellepeale vahetuseülem vaatas mind umbes, et ekeee... las olla. Ja siis ma olin vait ja kuulasin kuidas ta karjub mu peale!

Teised töölised muidugi ütlesid, et unusta ära.. vahet pole, et inimesi on igasuguseid ja kui kirjutab kaebuse siis las kirjutab..

on ikka idioot.. annaks lõuksi kui saaks, hihihihih.

Leben in Deutschland..

... jah. Kolm punkti ainult järgi. hihi.

Muide, ma otsustasin end kokku võtta ja taaskord blogi kirjutama hakata. A muide Tsau MARIA!

Olen nüüdseks siis pool aastat Saksamaal elanud. Kõik, kes vähegi huvitatud teavad, et Hamburgis ei
läinud asjad nii, nagu oleksin soovinud ja seetõttu elan Lõuna-Saksamaal.. Landaus.

Minu põhiline aeg kulub tööle. Ja sõpradele.
Kolmapäeviti käin näiteks koos Kristinaga karaoket laulmas. Ta tuleb tavaliselt mina juurde, võtame paar napsu ja siis lähmegi laulma. Või käime spordi tegemas.. või pisikeste kutaseda jalutamas.
Õpin vaikselt ikka prantsuse keelt..
Ja tegelikult rohkem midagi head et teegi :DD Sest ma ainult käin tool tool tool tool ja siis magan ja soon. Kui mõni vaba päev juhuslikult tekib ja ma korralikult magada saan, siis ma niisama chillin väljas sõpradega.  Siin Landaus ei viitsi väga ollagi sellepärast käin tihti kas Mannheimis või Karlsruhes või suuremates linnades.. a nõme et piletid nii kallid.

Lund pole mina näinud, ilmad lähevad aina soojemaks ja soojemaks, et käin juba baleriinade ja ilma jopeta ja mis kõik veel. Praegu üritan telelat vaadata aga keegi puurib ja siis ma ei kuule mitte kui midagi. AAAAAAAAAAAAA!  Mis mul meelde tuli .. ma ei pääsenud eelmine neljap. koju.

Siin minu maja ees tehakse mingit roosiaeda.. ja kaevatakse maad ja leitakse kogu aeg ikka veel teise MS aegseid pomme ja need lollakad politseinikud ei lasknud mind enam koju. Mina läksin siis ükspäev kella 11 paiku poodi süüa ostma.. teed olid imelikult tühjad, mõtlesin siis et noh jah, selge, mis toimub ei tea, ei huvita hihi kõht tühi. Tulen poest tagasi, hea kraam kotis, üritan siis samat teed pidi tagasi saada kui mind peatab üks mees ja ütleb et mine sinna trepi peale !?????? Ma päris läksingi, kõndisin edasi ja siis teine mees küsib, et kus sa lähed. Ma siis et KOJU. Ja ütleb mulle, et ei saa. Ma vaidlen vastu, et mis mõttes ei saa?? Ma pean koju minema ja tööle. ja siis see loll vastu, et NICHT HEUTE ??? ( MITTE TÄNA !!!) see ajas mind juba vihale no mine kanni, mis mõttes ma ei saa täna koju. Ja siis proovisin teist teed absoluutselt kõik verboten ( keelatud, ei pääsenud maja juurde ) Ja nad olid mega ranged, et ma ei tohtinud paar sammu isegi mitte paremale kõndida ( Kus nn. pomm leiti ) EIIIIIII - lähed otse!!!!! No ja siis ma ütlesin paar ilusat sõna neile. ( muidugi eesti keeles) ei mina saksa keeles julge, viivad veel jaoskonda ka ära haha. Ega see politsei siiin pole naljaasi, nt. tänaval käies peab sul kogu aeg ID kaart kaasas olema.. kui midagi juhtub ja seda pole, oled teel jaoskonda.

Ükskord sain trahvi 40eurot.. ei olnud piletit rongis.

Hiljuti käisin verd loovutamas mis oli päris tore kogemus..:))

Viimased 4 kuud olen töötanud.. parampampapaa I'm loving it McDonaldsis. Ja ütleme nii et see on ikka üks eriline töö.  Minu põhiliseks ülesandeks on kassas olla, Mc Cafes olla või siis autodega tegeleda ja ausalt öeldes see töö ajab nii niii vihale ja seda mitmel põhjusel.. Näiteks:

Mina" Tere,  teie tellimus palun "
Klient: " Tere, ma sooviksin Big Maci"
Mina: " Jah, see teeb 2:99"
Klient" : Eii, ma tahan menüüd!  ( Ei või siis kohe öelda, et menüüd tahad vää? )
Mina" Okei, friikartulite, majoneesi ja coca colaga ? "
Klient " friikartulid " ( see ajab juba närvi )
Mina uuesti " Ketschup või mayonese ?
Klient: mayo
Mina: Joook ?
Klient: Cola ? ( nooo kurja kas oli niiiiiiiii kuradima raske vastata lihtsalt JAH mu esimesele küsimusele ) Võib-olla te arvate, et pole midagi hullu aga uskuge mind, kui te peate päevast päeva kümneid kliente teenindama ja nad kõik siuksed tumbajumbad on siis see ajab mega närvi :))

Ja lisame muidugi et ma pean ju kogu aeg sõbralik olema ja naeratama ja vabandama ja mis kõik veel.

Te ju teate, et lasteeine põhiline valik on kas hamburger, juustuburger, kananagitsad, või kalaburger.

Ja siis nad tulevad:

Tere, Üks lasteeine palun, mänguasi number 2 
???????????????????????????????????????????????????????????????
Ma siis küsin, et jaa, mis te süüa soovite?
Ja nad vastavad pommes. (friikartulid)
Ja siis ma pean uuesti küsima, et kas juustuburger, või hamburger või mis ja siis nad et aaaaaaaaaa....jaa.. kananagitsad..
ja siis ma et jook, ketchup mayo, kaste.????
ja nad ajavad niiiiiiiiii vihale.

VÕI SIIS
Meil on nüüd kupongid, et nad saavad odavamalt ja rohkem süüa osta..
ja siis nad tulevad oma kuradima miljoni kupongiga, viskavad selle sulle näo ette ja on kaks võimalust: 1) ma pean olema jälle nagu mingi robot sest nad ise ei mõika rääkida
                  2) Ma ei jõua neid kuponge arvutisse veel sissegi lüüa kui nad et esimene mayo cola, teine  Fanta, mayo, friikartuld, kolmas see ja see ja see ja see ja
niiiiiiiiiiiii vihale ajab :DDDDDDDDDD
Ja ärme unusta et ma pean ikka veel sõbralik olema. :)))))))))))

Ja inimesed seal Drive-Inis on ka tumbajumbad.. ja Mc cafes ka kui nad tulevad oma kofeiinivaba jutuga ja laktosefrei piimaga ja mingi eriliste soovidega, no päris viitsingi ma neid teha.


Muidu on inimesed seal enam vähem kõik toredad ja sõbralikud .. no, enamus neist. Mõned on nii laisad, et karju appi.


Olgu, sain selle McDonaldsi jutu nüüd kaelast ära.
aga okei pakaa.... bis nächte mal.

Reede..

..Mannheimis.

Asusin kell 14:26 Mannheimi poole teele ja kell 15:35 olen kohal ja nägin Giulianat..lõpuks, pärast 4 kuud. Esimese asjana läksime pubisse, haha, kell 4 jooma, olgu olgu nali, mitte jooma, pigem sööma aga no eks väike Iiri õlu käib ka asja juurde.  Mina sõin buffalo wings ja väike õlu ja Giuliana sõi nachosi ja siidri,  ja muidugi rääkisime ja muljetasime jaa nii edasi.
Pärast seda seadsime oma sammud Mannheimi roosiaeda, mis oli niii nii ilus. Julia rääkis, et õhtul tuledes on see veel ilusam, lilled ja purskaev ja ilusti hooldatud muru ja kõik on roheline, inimesed sõbralikud, taevas sinine ja päike paistab, mõnus.

Peale seda käisime Mannheimi Ülikooli vaatamas, kus õpib kuskil 11 000 inimest, nii mõnus suur oli see ja seest üli ilus.
                                                 

Ülikoolis käidud käisime veel ühes pubis, rääkisime mis selle 4 kuu jooksul juhtunud on ja kui uskumatu see tundub, et ma tõesti siin olen.


Tagasi Landau'sse tulekuga oli mul natuke seiklemist, nimelt pidi tulema SBahn kell 20:56 aga kuna see läks katki siis pidime minema teisele platvormile teise rongiga, mis sõitis valele poole, ehk siis kui Mannheimist Neudstadti sõidab tavaliselt 30 minutit siis ma olin seal rongis mingi 50 minutit.. ja Neudstadtist Laundausse sõitis oli nii palju purjus inimesi. ja koju jõudsin umbes kell 23:00 ehk siis.. Mannheimi peaks saama 50 minutiga, mina tulin 2 tundi, tore tore.

Nagu ennem kirjutasin siis homme kell 21:00 lähen spordipubisse proovipäevale, hoidke mulle pöidlaid!

Tsau :)

Muide, Mannheim on päris ilus

Prantsusmaa..

.. ja Sergy ja sõbrad ja Charlys ja ORLA ja FINTAN ja perekond seal ja Genf ja peod ja üritused ja ilm ja Mont Blanc - kõik jääb mulle mega kauaks meelde, oli üks väga tore osake minu elust. Kindlasti lähen ma tagasi, loodetavasti juba see aasta, see november, kui minu kallis Fintan saab 7aastaseks. Seal olles ma mõtlesin tihti, et issand kui lärmakad lapsed ja ma ei viitsi ja ei taha ja nõme - nüüd saan aru, et elu oli seal megavinge ning see koht ja inimesed väga kallid.



2 kuud veetsin Eestis - ma rohkem ei kirjuta midagi Eesti kohta haha.


LIIS JA SAKSAMAA

Suvel otsustasin, et septembri alguses sean oma sammud Miljonilinna Hamburgi. Mõtlesin, et seal saab tore olema, teadsin, et raske on leida tööd ja eriti just korterit ( ma otsisin augusti algusest sinna elamist + Anna samuti, kellega ma koos oleksin pidanud elama ) ei midagi, sellegipoolest otsustasin võtta riski ja 14. septembri varahommikul minu teekond algas. Seal juures veel suured tänud onupoja Erkole, kes viitsis mind kell 4 hommikul Tallinna lennujaama sõidutada.
Eneli tuli mulle ilusti kella poole 11 lennujaama vastu ja seadsime sammud tema villase, seal sõime, jutustasime ja käisime mu lemmik õlu DESPERADOSt ostmas. Peale seda otsustasime, et võiksime enne peole minekut paar tundi magada ning kell 20:00 oli äratus, sealjuures oli Anna mulle 6 korda helistanud, juu mul oli siis suur uni.  Hakkasime siis ilusti peole sättima ja jooma, ikka Vana Tallinnat ja kui ükskord Anna Eneli juurde jõudis, olin ma paras kapsas haha.  Läksime peole, pubisse, käisime öösel söömas ja siis magama jõudsime äkki 5 ? ei mäleta täpselt.

Aah.. ma kukkusin voodist ka alla haha ja järgmine päev oli lõug valus, nimelt .. ma olin kõhuli voodis ja tahtsin põrandalt veepudelit võtta, targa inimese ma mõtlesin, et ma ei pea käsi põrandale panema ja kukkusingi mingi 20 -30 kõrguselt lõuaga vastu põrandat, hahahaha, tubli laps eksole.

Pühapäeva hommikul läksime Annaga korterit vaatama, korterit, mis meil oli ainult 5 päeva. See oleks asunud mega heas kohas - HPF lähedal ( ehk siis rongijaam jah..) poed, kohvikud, casinod, turg, linn.. kõik kõik käe-jala ulatuses ja esmaspäeval kella 5 paiku kolisimegi sisse. Tundus, et nüüd läheb asi paremuse poole, elukoht on olemas.. vaid töökohta vaja. Otsisime ja otsisime ja tundus, et midagi võib ka leida..

Õuduste 12h..
Reedel oli meil Annaga väike soolaleivapidu korraldatud.. inimesi oli .. äkki kokku 10, kui sedagi. Mõnus.. muusika ei olnud väga valju, jõime-sõime .. kuid kahjuks see ei sobinud naabrile, kes lubas meile politsei kutsuda, kui me vaikselt ei võta.. umbes kella 23:00 paiku läksime ära ja hakkasime Kiezile sõitma, no et ikka pidupidu ja clubis ka .. ei jõudnud. Mingi kutt hakkas rääkima, et pole pidu vms jaa nii siis see sinnapaika jäigi.. koju jõudsime ... 4-5? ja kell 10 olid omanikud korteris - KÕIK, kolige välja, pakige asjad ja minge, ei mingit huvi kuhu me lähme, ei aitanud vabandused ega Anna pisarad, kolige välja. Küsisin, et palun, kas me võime kasvõi pühapäeva hommikuni olla, et meil oleks aega endale leida hostel vms, NEIN. 
Niisiis.. korjasime asjad kokku ja tänaval me olimegi, pole kodu, tööd, midagi.

Mina olles hostelis mõtlesin, et no kurja, mida ma teen. Mul ei ole tõesti igapäev 25 eurot maksta, et saaks ühes pisikeses toas magada. Kuna tänu Prantsusmaal veedetud au pairi aastale on mul Saksamaal palju sõbrannasi kogunenud soovitas Julia mul enda juurde tulla, lõuna-Saksamaale Landau in der Pfanzi, mõeldud-tehtud, ostsin rongipiletid ja nüüd ma siin siis olen, täna on see mu 5s päev.

Kas ma olen siin õnnelikum, rahul? JAH.. Ma olen saanud endale toa, ja homme õhtul lähen teise kohta proovipäevale. Esimene proovipäev oli vastik. Läksin india restorani proovipäevale aga see omanik oli pervert, ausalt. Küsis kas ma olen abielus ja mis mu facebook on ja kas ma diskole ka tahan minna ja katsus kätt ja jootis alkoholi sisse ja no EI. Olin seal 2,5 tundi.. ütlesin, et jajajaa. tulen siis järgmine hommikul tööle aga karta on et ei läinud.  Eile õhtul helistati ja kutsuti  vestlusele ühte sprodipubisse.. laupäeva õhtul kell 21:00 lähen, eks siis paistab mis seal.. loodan, et saan kasvõi part-time job, et mingigi raha sisse tuleks..

Nüüd kohe varsti lähen Mannheimi Giulianaga kokku saama..ka tüdruk kellega Prantsusmaal aega veetsin ja järgmine nädalavahetus OKTOBERFEST MÜNCHENIS, wuuuuuuuuuuuuhuuuuuuuuuu!!! Ma nii ootan sinna minekut juba, saan seal veel Prantsusmaa tuttavatega kokku :)


Lõuna-Saksamaa sobib ka mulle sellepärast paremini ( praegu on siin väga soe haha ) et arvatavasti, loodetavasti.. hakkan ma märtsist käima Mannheimis koolis, europa-campus ja õppima event - media- sport management.

Seniks aga kallid teile.. ärge soolaleivapidu pidage ja olge tublid :)

OKTOBERFEST 5-6 OKT näen ma 

Justine

Vanessat

Võib-olla neid kutte 

Teodorat ( keskel )

Praegu elan Julia juures, suurepärane tüdruk

Ja kohe varsti sõidan ma Mannheimi Giulianaga kokku saama

Uhke...

Au pair kuulamas, kuidas minu tublid marakratid esinevad :)



Orla mängib viiulit..

Ja Fintan klaverit..

Eilne päev..

PS! Kolmas video, kui te skippita 04:50 või midagi, siis kuulete meid prantsuse keeles rääkimas. hehe

...oli väga väsitav.



Tavaliselt pean ma 14 tundi sel päeval töötama, hommikust kella kaheksast kuni õhtul kella kümneni. Eile õnneks Elisabeth ei läinud joogasse ja selletõttu sain oma tegemised lõpetada ja varem magama minna, või noh, mis varem..Eks ikka on vaja ju internetis olla ja hommikul nagu zombi end tunda.

Kuna Orlal enam Dutschi ei ole.. siis pidin Ferney Voltaires ta endaga võtma.. läksime mänguväljakule, tegin mõned igavad videod ja pildid, kui tahate, siis vaadake, kui ei taha.. siis ärge vaadake, nii lihtne ongi haha.
Ma olin tsipa väsinud, eks ma sellepärast sellist mullikest puhungi..

Ma parem lisan videod ja pildid ja kirjutan teile, kui midagi põnevat juhtub.

Viimased..

...kolm ja pool nädalat jäänud.

Kahju, et just nüüd minek on, just nüüd hakkab Genfis igasuguseid üritusi toimuma, samas on enamus sõbrannad, keda ma viimae 9 kuu jooksul tundma olen õppinud ära läinud nii, et natukene igav on. Loomuliult on mul veel Vanessa ( aga ta läheb ka järgmine reede ära ) ja Daniela ja Teodora..ja uus tüdruk Eva.. aga pole ikka see sama.

Eelmine teisipäeval kirjutasin viimati. Ausalt ma ei hakka oma kolmapäevast ja neljapäevast rääkima, kuna siis ei toimunud midagi huvitavat.. täitsa tavaline tööpäev. aga reede..
REEDE õhtu oli väga vinge.

Läksime koos Vanessa ja Evaga Charly pubisse. jälle, aga see õhtu oli ülivinge. Kui me muidugi seda ei arvasta, et keegi varastas mu koti ära. No igatahaes, me olime Vanessaga ikka päris purjus.. kuigi ma ei joonud väga palju, ainult 4 Desperadost, aga võib-olla oli asi selles, et ma ei jõudnud õhtust süüa. Noh, see selleks. Vanessa ise jõi kaks desperadost ja Bailey's ja mis siis veel.. Kierh, noh. Igatahaes, me olime täitsa purjus.. kutsuti meid siis Genfi ööklubisse, mingid guys from portugal, aga nad olid väga viisakad ja toredad. Avasid autouksi ja kaitsesid ja aitasid jne. Noh, igatahaes, läksime pubisse.. jõime seal paar kokteili ja pärast seda kusagile spanish nightclub.. noh jah. Muusika oli seal väga imelik ja see oli üldse nii väike ja kohe üldse mitte hea. Aga õhtu nael oli see, et haha. Mingid mustanahalised tahtsid meile narkotikume müüa ja Vanessa läks nende juurde: " HIII, HOW ARE YOU DOING ? " haha lol.

Noh, koju jõudsime kell 5 hommikul, aga probleem oli selles, et keegi ju varastas mu koti ära.. seega mul polnud võtmeid. Lasin siis uksekella, aga kedagi ei tulnud.. magasin Vanessa juures. Seal on tal mingi kang.. või mis iganes, lõin oma pea sinna ära ja hahaha. Hommikul kell pool 9 ärkasin üles, sest üks 14-aastane otsustas trumme mängima hakata.. aga ärkasin lõpuks kell 11 üles. ja siis mõtlesime Vanessaga et mida kuradit juhtus.. naersime ja naersime ja otsustasime siis vaadata Charly pubisse, et äkki keegi on koti nüüd sinna jätnud ja JEEEEEE! oli.. uhh.. süda läks kohe kergemaks ja peale seda läksin koju.. lootsin, et vanemaid ei ole kodus ja ei olnudki.. wuuhuuu.  Noh, kella kuue paiku nägin neid ja siis Michael küsis , et: " Kas see olid sina. täna hommikul, kell 5, kes uksekella lasi.? Ma ütlesin, et eeeeemmmn... jaaaa... somebody lost my bag .. blabla", susserdasin midagi kokku ja siis nad ütlesid, et järgmine kord lase kaks korda kella, et ta tuli alla küll, aga ma olin juba läinud.
kella kahe paiku läksime koos Vanessa ja Evaga Ferney Voltaire' Buffalo's Grilli sööma, nii hea toit on seal, nomnomnom ja õhtul istusime väljas ja oligi kõik.

Pühapäeval hakkasin kell 10 tööle. Nimelt oli grillimine meie aias koos Michaeli töökaaslastega. Nii palju tööd, ma reaalselt kella 10nest kuni kella 3meni lõikasin puu-ja juurvilju ja katsin laua ja lõikasin muru ja k
isin Cernis Michaeli töökaaslasel järgi. Ausalt öeldes oli väga lahe õhtu, Vanessa tuli ka oli poole lahedam olla. aa.. teate kui nõme on French kiss? So stupid, ükskord üks kutt ütles, et talle ka ei meeldi, et seal regioonis kus tema on, on 4 korda, et ei saa üldse arugi millal ära lõpetada haha :D

Esmaspäeval käisin koos Vanessaga Val Thoirys, kahjuks ei saanud midagi :/ ja nüüd teisipäeval istun ma ferney Voltaires ja ootan jälle Orlat.

Nädalavahetuse plaan on järgmine:

Reede õhtul toimub Genfis eestlaste jaanipäev, lähen sinna koos Maretiga.
Laupäeval lähme koos Vanessaga Merges'isse ja õhtul Genfi välja, kuna see on tema viimane nädalavahetus siin. Ja pühapäeval olen ma kutsutud grillima Genfi, eks siis paistab kas minna või mitte.

Au revoir!