Igatahes..alguses mõtlesin, et kirjutan iga päev midagi, kuid ausalt öeldes mul ei oleks midagi iga õhtu kirjutada. Alguses oli kõik uus ja huvitav aga nüüd olen kõigega ära harjunud ja päevad muutuvad üha rutiinsemaks. Esmaspäeval nagu ikka viisin lapsed autoga kooli ja ise läksin ka kooli, teisipäeval oli väga ilus ilm, mängisime väljas, kulli ja siis tõde ja tegu, ja palli ka, ja siis läksime sööma ja oligi kogu lugu. Kolmapäeva hommikul viisin nad Saint-Genis Pouilly'sse mänguväljakule, nad said kuskil tund aega seal olla, siis viisin Fintani klaveritundi ja me tulime Orlaga koju ja siis hakkasin spagette tegema ja käksime Ferney Voltaire Dutchi. Seal tegin mõned pildid ja siis nägin ühte tuttavat tüdrukut, rääkisin temaga juttu ja minu üllatuseks teadis ta veel kahte tüdrukut Eestist, kes siin au pairina on töötanud ja siis koju tagasi, sööma, vanni, õppisid natuke ja magama, mina tegin tööd.
Ahh, vahe peal on nende lastega ikka päris keerulne, nad ei kuula isegi mitte oma vanemaid, Elisabeth ja Michael peavad kolm, neli korda midagi ütlema, enne kui nad liigutama hakkavad, mis siis veel minust rääkida. Ma vahest meelitan neil kommidega. lol
Igatahes, ma natuke kirjeldan lapsi:
Orla, 4-aastane tüdruk, on väga tugeva iseloomuga. Ta on selline, et ta peab oma tahtmist saama - ja kui ei saa, siis lihtsalt karjub ja nutab. Näiteks oli teisipäeva hommikul, hommikuti on nad väga uimased ja pea alati jäävad nad kooli hiljaks, igatahes. Elisabeth ütles, et kui sa kohe riide ei pane, siis peavõru ei saa, nii, Orlal nagu alati aega küll, jäi peavõrust ilma. Milline draama sellest tuli - Hommikul karjus ja nuttis keset tänavat, Michael sai nii vihaseks, et tuli ratta seljast maha, võttis talt käest kinni ja lihtsalt tiris ta edasi, muidu kõndis võib-olla ühe sammu edasi ja kaks tagasi, kõik ootasid teda. Vahest on ta väga isepäine, isekas - kui tema mängib kaameraga siis teised peavad vaatama, mida ta pildistas ja filmis, aga kui keegi teine tahab talle näidata, siis ta ütleb, et ahhh see pole üldse lõbus või ei lähe asjaga kaasa. Mängides kaa, tahtsime Finniga kulli mängida nii, et ma viskan neil pehme palliga, et nad saavad siis rohkem joosta, aga Orla muidugi hakkas pirtsutama, tema tahab oma mängu mängida. Kui ta teiste lastega mängib, siis on ta ka nagu, n-ö " liider ", ütleb mida teha, kuidas, ja kui keegi midagi valesti teeb siis hakkab kohe ütlema, et sa ei teinud õigesti.
Vahest on vägivaldne, üks kord võttis Finnil kätega ümber kaela kinni ja kägistas teda natukene, ema saatis ta nurka ja ta tega seal nägusi ja mis kõik veel. Ühesõnaga - väga tugeva iseloomuga tüdruk.
Fintan, 5-aastane poiss, ka tal on tugev iseloom, aga ta on hõljub rohkem pilvedes ja on loomingulisem. Näiteks Finn ütles üks kord, et kus mu taldrik on, siis ma lükkasin selle maksimum 2 cm tema poole ja alles siis märkas. Alati jätab midagi kooli, alalõpmata on neil pusad ja dressipluusid kadunud, sest Finn unustab kogu aeg. Kui ta väsinud on, siis on tal alati väga paha tuju, võib vastada su küsimusele väga ebaviisakalt. Kui ta tahab, on sõbralik sinuga, kui ei taha, siis ei ole. Võiks öelda, et ta on natuke kahepalgeline. Nutab, väga palju, väga mõttetute asjade pärast. Eile pärast söömist, pidi Fintan natuke tööks õppima, ja meie Orlaga mängisime teisel korrusel. Kui ma alla tulin, et hakkame minema, siis Finn istus maha, nuttis, karjus, et ta tahab mängida ja ta ei lähe kusagile. Elisabeth sai väga kurjaks, taaskord, ja ütles, et kui ta liigutama ei hakka, siis ei mingit telekat, küpsiseid ja maiustusi. Autos oli ka väga ebameeldiv - kui tal on paha tuju, siis ajab teistel ka tuju ära. Hakkas seal nutma ja rääkis, et tal on nii halb ema ja Orla on paha ja mina olen paha ja ühesõnaga kõik on vastikud, v.a tema ise. Muidu on ta hästi loominguline - joonistab väga palju ja meisterdab legodest erinevad ehitisi. Sellised lapsed siis.
Nagu ma ennem juba kirjutasin, siis täna-homme veel lebom ja siis järgmine nädal - esmaspäevast - reedeni on nad iga päev kodus, ei käi kuskil huviringides ega midagi, ma loodan väga, et nad mu närve seest ära ei söö. Eks ma viin nad mänguväljakule ja joonistan ja vaatan, mis nendega teen, aga ma tean juba ette, et see ei saa kerge olema.
Laupäeval lähen arvatavasti Genevasse, kuigi ilm pidi vastik olema, jälle sajab. Need neli korda, mis ma olen Genevas olnud, on lihtsalt kogu aeg sadanud, ja kui nüüd ka siis on lihtsalt ebaõnn. Lähen vaatan poodidesse ja ehk võtan kaamera ka kaasa, olen üksik turista siis seal. Tegelikult mul on telefonis Genevast pilte küll, aga kahjuks ma ei saa neid arvutisse laadida, kuna unustasin plaadid maha, et uuesti Samsungi tarkvara siia downloadida või mida iganes ta ka ei tahaks, nõme värk. Pühapäevaks plaane ei ole, aga kui ilm on ilus, siis ma ei viitsi toas küll passida. :)
Mõned pildid ka, mis teinud olen, aga pole viitsinud arvutisse panna.
Praegult väljas päike paistab ja sooja näitab +19, ma lähen välja.
No comments:
Post a Comment