Wednesday, October 31, 2012
Bonjour..
...mon/man/me ? blogi. Mul pole õrna aimugi mis soost blogi prantsuse keeles on aga igastahes ma vaatan seda ja mõtlen, et .. mida ma siia kirjutan? Ma ei tea. Kirjuan mis esmaspäeval ja teisipäeval juhtunud on.
Esmaspäeval oli siis esimene n-ö raskem tööpäev. Aga tegelikult sujus hästi. Hommikul nagu ikka söömine, siis mängisime natuke, Elisabeth läks poodi ja ma jäin põnnidega üksinda koju. Kuna kell hakkas 12 saama, siis lubasin lastel natuke telekat vaadata, kuni ma süüa teen. Mida ma tegin.. ee. Ma ei mäleta, tegelt ka...(mõtlen...) AAh, suppi ja siis kush-kushi kalaga. ( ma ei söönud seda, väkk ) Ja siis peale söömist tuli Fintani sõber Rafael siia, esialgu pidi ööseks jääma, aga ta hakkas umbes 9ksa paiku nutma, Michael helistas ta vanematele ja siis hakkas Finn nutma, ja siis hakkas Orla nutma ja üks nutuõhtu oli see. Rafael nuttis sellepärast, et ta tahtis koju minna, Finn nuttis sellepärast, et Rafael nuttis ja ta ei tahtnud, et Rafael koju läheb ja Orla nuttis sellepärast, et Michael viis Rafaeli autoga koju ja ta tahtis oma isa. Vott. A ma ei nutnud, ei sulandunud massi. No ja siis panin Orla voodi ja ütlesin Finnile ka head ööd ja oligi kogu esmaspäev, peaaegu. See Rafael ei ole tegelikult üldse hea poiss - viisin nad mänguväljakule, seal ässitas Finni, kodus oli hästi vägivaldne, puhkusin neile õhupalle täis - ta kiskus ühe õhupalli mul suust ära, siis lõi Finni ja korra Orlat näkku? Igatahes, mulle ei meeldi see poiss. Esmaspäeval panin Orla veel vanni ja mängisime arsti ja lugesin talle päris mitu raamatut.
Teisipäeval tuli Orla sõbranna Anna siia. Enne seda ma palusin Finnil ja Orlal oma emale sünnipäevaks pilt joonistada, kuna Michael küsis minult, et kas ma saaksin seda teha. Lapsed ei oska kohe üleüldse saladust hoida. Enne söömist olime minu toas ja nad joonistasid siis ja siis ma rääkisin neile, et ei tohi emale midagi öelda, et see on üllatus. Orla läks oma ema juurde, umbes nii: " Ema, tead mis me Liisi toas tegime, eee, mängisime " ( rääkis dutch) ja siis pöörab ümber ütleb mulle, " Tead mis ma emale ütlesin, ma ütlesin et me mängisime aga tegelikult see ei olnud nii " ja kihistab naerda. Ohh issand. Ja siis õhtu poole oli veel väga suur beef lastega, õigemini Finniga. Sai oma pildi valmis ja siis ütles, et okei, ma lähen näitan nüüd seda emale. Ma võtsin pildi ära ütlesin, et eiei, annad siis, kui sa Berliinis oled, tema sünnipäeva, see on sünnipäeva kink ja siis ta hakkas märatsema suht ja ütles, et miks ma ei või praegu näidata, et ma näitan ikkaki praegu, mul ükskõik. Ja siis ma olin paha ja panin pildi kapiotsa, kust ta seda kätte ei saa ja üritasin temaga rääkida, et sa pead ootama natuke. Ja siis ta oli väga solvunud ja vihane ja ütles, et ta purustab mu pea või midagi - I will break your head. Ja siis ma ütlesin umbes, et midaiganes, ei sa ei suuda ja siis ta krabas mul kaelast ja kiskus pead tahapoole. Sain VÄGA vihaseks ja ütlesin, et lähed nurka - siis ta pani ukse kinni ja tahtis redeli võtta, et oma pilt kätte saada, aga ma ei lubanud teda enam oma tuppa. Rääkisin Elisabethile ka mis juhtus ja ta pani ta nurka. Seal oli umbes 6 minutit, tuli minu juurde vabandas, või noh " vabandas " ja siis läks teisele täiest kõrist karjuma ja nutma. Kõik on jälle ülipahad, talle ei meeldi mitte keegi. Ja siis olime tülis. Aga siis kui tal isa koju tuli - küsis ilusti, et kas ta saab nüüd oma pildi, ma ütlesin, et andke pilt isa kätte ja ärge emale näidake ega andke aga ülla-ülla - kõik läks ristivastupidi. Läksid seal sosistades ( loe ikkagi suht kõvasti rääkides ) " issi, issi,. need on meie pildid mis me emale sünnipäevaks joonistasime, see on saladus... " ja siis Elisabeth oli seal samas ja ma hakkasin suht naerma.. umbes, et Elisabeth ei saanud midagi aru, mkmm.
Ja siis õhtu sujus normaalselt jälle.
Nüüd kolmapäeval, kell 9:00-9:45 oli Finnil klaveritund, ja siis viisin nad Kareni poole, peaksid kuskil pool 1 tagasi tulema ja siis pean nendega natuke aega veel veetma. Täna on ju HALLOWEEN! Nad lähevad ka seda " trick or treat " 'i tegema, lolz. Umbes 5e paiku, nii et.. ehk mängin nendega või midagi..
Homme läheb Elisabeth nendega Ferney Voltaire ujuma ja siis kuskile filmifestivalile, umbes kella üheksa paiku, nii et.. ehk üheksast kella neljani olen vaba, may-be.
Saingi järjekordselt paar rida kirja pandud, iga korraga läheb üha raskemaks siia midagi kirjutada, sest ei oskagi midagi välja tuua. Ei tea kas teil on huvitav lugeda, mis mul siin lastega juhtus!?
AAAA.. pean veel mainima et eile oli söögiks liha.. ee, loomaliha kui ma ei eksi ja see nägi niiiii vastik välja.. seest oli veel pool toores ja lapsed sõid seda nagu kommi, õõõõõõäõõõ.
Nüüd lähengi ja hakkan vist midagi lõunaks süüa tegema... au revoir
Esmaspäeval oli siis esimene n-ö raskem tööpäev. Aga tegelikult sujus hästi. Hommikul nagu ikka söömine, siis mängisime natuke, Elisabeth läks poodi ja ma jäin põnnidega üksinda koju. Kuna kell hakkas 12 saama, siis lubasin lastel natuke telekat vaadata, kuni ma süüa teen. Mida ma tegin.. ee. Ma ei mäleta, tegelt ka...(mõtlen...) AAh, suppi ja siis kush-kushi kalaga. ( ma ei söönud seda, väkk ) Ja siis peale söömist tuli Fintani sõber Rafael siia, esialgu pidi ööseks jääma, aga ta hakkas umbes 9ksa paiku nutma, Michael helistas ta vanematele ja siis hakkas Finn nutma, ja siis hakkas Orla nutma ja üks nutuõhtu oli see. Rafael nuttis sellepärast, et ta tahtis koju minna, Finn nuttis sellepärast, et Rafael nuttis ja ta ei tahtnud, et Rafael koju läheb ja Orla nuttis sellepärast, et Michael viis Rafaeli autoga koju ja ta tahtis oma isa. Vott. A ma ei nutnud, ei sulandunud massi. No ja siis panin Orla voodi ja ütlesin Finnile ka head ööd ja oligi kogu esmaspäev, peaaegu. See Rafael ei ole tegelikult üldse hea poiss - viisin nad mänguväljakule, seal ässitas Finni, kodus oli hästi vägivaldne, puhkusin neile õhupalle täis - ta kiskus ühe õhupalli mul suust ära, siis lõi Finni ja korra Orlat näkku? Igatahes, mulle ei meeldi see poiss. Esmaspäeval panin Orla veel vanni ja mängisime arsti ja lugesin talle päris mitu raamatut.
Teisipäeval tuli Orla sõbranna Anna siia. Enne seda ma palusin Finnil ja Orlal oma emale sünnipäevaks pilt joonistada, kuna Michael küsis minult, et kas ma saaksin seda teha. Lapsed ei oska kohe üleüldse saladust hoida. Enne söömist olime minu toas ja nad joonistasid siis ja siis ma rääkisin neile, et ei tohi emale midagi öelda, et see on üllatus. Orla läks oma ema juurde, umbes nii: " Ema, tead mis me Liisi toas tegime, eee, mängisime " ( rääkis dutch) ja siis pöörab ümber ütleb mulle, " Tead mis ma emale ütlesin, ma ütlesin et me mängisime aga tegelikult see ei olnud nii " ja kihistab naerda. Ohh issand. Ja siis õhtu poole oli veel väga suur beef lastega, õigemini Finniga. Sai oma pildi valmis ja siis ütles, et okei, ma lähen näitan nüüd seda emale. Ma võtsin pildi ära ütlesin, et eiei, annad siis, kui sa Berliinis oled, tema sünnipäeva, see on sünnipäeva kink ja siis ta hakkas märatsema suht ja ütles, et miks ma ei või praegu näidata, et ma näitan ikkaki praegu, mul ükskõik. Ja siis ma olin paha ja panin pildi kapiotsa, kust ta seda kätte ei saa ja üritasin temaga rääkida, et sa pead ootama natuke. Ja siis ta oli väga solvunud ja vihane ja ütles, et ta purustab mu pea või midagi - I will break your head. Ja siis ma ütlesin umbes, et midaiganes, ei sa ei suuda ja siis ta krabas mul kaelast ja kiskus pead tahapoole. Sain VÄGA vihaseks ja ütlesin, et lähed nurka - siis ta pani ukse kinni ja tahtis redeli võtta, et oma pilt kätte saada, aga ma ei lubanud teda enam oma tuppa. Rääkisin Elisabethile ka mis juhtus ja ta pani ta nurka. Seal oli umbes 6 minutit, tuli minu juurde vabandas, või noh " vabandas " ja siis läks teisele täiest kõrist karjuma ja nutma. Kõik on jälle ülipahad, talle ei meeldi mitte keegi. Ja siis olime tülis. Aga siis kui tal isa koju tuli - küsis ilusti, et kas ta saab nüüd oma pildi, ma ütlesin, et andke pilt isa kätte ja ärge emale näidake ega andke aga ülla-ülla - kõik läks ristivastupidi. Läksid seal sosistades ( loe ikkagi suht kõvasti rääkides ) " issi, issi,. need on meie pildid mis me emale sünnipäevaks joonistasime, see on saladus... " ja siis Elisabeth oli seal samas ja ma hakkasin suht naerma.. umbes, et Elisabeth ei saanud midagi aru, mkmm.
Ja siis õhtu sujus normaalselt jälle.
Nüüd kolmapäeval, kell 9:00-9:45 oli Finnil klaveritund, ja siis viisin nad Kareni poole, peaksid kuskil pool 1 tagasi tulema ja siis pean nendega natuke aega veel veetma. Täna on ju HALLOWEEN! Nad lähevad ka seda " trick or treat " 'i tegema, lolz. Umbes 5e paiku, nii et.. ehk mängin nendega või midagi..
Homme läheb Elisabeth nendega Ferney Voltaire ujuma ja siis kuskile filmifestivalile, umbes kella üheksa paiku, nii et.. ehk üheksast kella neljani olen vaba, may-be.
Saingi järjekordselt paar rida kirja pandud, iga korraga läheb üha raskemaks siia midagi kirjutada, sest ei oskagi midagi välja tuua. Ei tea kas teil on huvitav lugeda, mis mul siin lastega juhtus!?
AAAA.. pean veel mainima et eile oli söögiks liha.. ee, loomaliha kui ma ei eksi ja see nägi niiiii vastik välja.. seest oli veel pool toores ja lapsed sõid seda nagu kommi, õõõõõõäõõõ.
Nüüd lähengi ja hakkan vist midagi lõunaks süüa tegema... au revoir
Saturday, October 27, 2012
Tänane Genevas käik oli üli...
.. mõttetu. Seda mitmel põhjusel:
1) Ma pidin üksinda minema, igav oli. Samas üks hea külg on see, et käisin ise trammide ja bussidega ja nüüd tean, kuhu minema peab ja kus miski asi asub.
2) Külm oli. Et kas sügis hakkab tulema või? Panin küll kampsuni, saapad, jope, ja isegi salli kaela aga lihtsalt külmusin seal surnuks.
3) Ilm oli ülivastik. Vihma sadas, tuul puhus, inimesed siblasid ringi ja mina üksinda võõras linnas.
4) Midagi ma sealt endale ei saanud, läksin saapaid ja kampsuneid vaatama, aga nagu ikka, kui midagi kindlat otsima lähed, siis kohe kindlasti ei leia + Geneva on maailmas kolmas kõige kallim linn, seda annab tunda jah.
Läksin hommikul siis 10:17 bussiga, aah. Hommikuk magasin ja siis Michael rääkis ukse taga, :" Liis, Liis" ma mingi et; jaaa? Siis ta ütles, et lähevad 10 - 15 minuti pärast IKEA'sse hommikust sööma ja võib-olla poodidesse, et kui ma tahan nendega ühineda. Ma mingi, et aah, okei. Ja magasin edasi, lol :D
Ega lapsed väsitavad ausalt öeldes ära küll, või siis teine asi, ma pean lihtsalt varem magama minema.
No igatahes, Sergyst bussiga Cerni, sealt ostsin 9h pileti Genevas, maksab mingi 4,50 eurot ja siis tramm 14 Bel Aire ja olengi Geneva kesklinnas. Siis läksin Mainorisse, kui palju ilusaid ehteid ja kosmeetikat ja kingi ja kotte ja tõeline paradiis. Kolasin seal mingi tunnike, saapaid ega midagi ei leidnud. Siis läksin edasi n-ö väiksematesse poodidesse, HM ja nii edasi, no lihtsalt ei olnud midagi. Sain täitsa vihaseks. Siis kõndisin teisele poole järve ja käisin ülisikkides poodides, tulin samatargalt nagu läksin sealt välja. Mingi kaks läbi mõtlesin, et no kurat, ma ei viitsi siin enam külmetada ja läksin trammijaama.. sealt tramm 14 Cern ja kui ma Cerni jõudsin siis oh üllatust, buss tagasi läks alles 15:42 ja mina olin mingi 14:50 seal, normaalne. Külmetasin seal kuskil pool tundi kui otsustasin, et kõrval poest, või tegelikult ikka bensujaamast peaks kohvi saama ja siis ostsingi hot chocolate ja seest läks kohe soojaks. Siis ootasin ja ootasin ja ootasin ja ootasin ja LÕPUKS tuli buss. Olgu.. sõitsin siis hoopiski Thory'sse kuna seal on praegu soodukad ja voilaa- sealt sain omale saapad, need on sellised.. soojemad, et usun kui talvel väga külm ei ole, siis saab neid ka talvel kanda, sellised pehme kraega, homme teen pilti siis näete. Täishind oli 70 aga mina sain 47, hea diil.
Siis käisin veel toidupoes ja nägin seal Estherit ja Fatimat, kellega ma koos keelekursustel käin, ja nad kutsusid mind endaga välja, aga ma otsustasin täna, et ei lähe, sest ma olen surmväsinud. + väljas on tuul ja vihm ja külm, nöme ilm. Aga järgmine nädalavahetust lähen raudselt kuskile välja.-
Koju tulles mõtlesin, et räägin Elisabethile ja Michaelile kui mõttetu seal oli aga minu üllatuseks polnud kedagi kodus. Umbes poole tunni pärast tulid, käisid kuskil Halloweeni peol või kuskil. No ja nüüd ma siis siin olengi ja kirjutan blogi, lapsed mängivad Michaeliga mingit mängu ja ma ei tea kus Elisabeth on, voila.
Lisan mõned pildid ka, mis ma täna oma näppe ja kätt ohverdades tegin.
Praegult neild pilte vaadates ma ei tea miks ma need tegin ja miks ma need siia üles laen, ei ole nagu midagi.. märkimisväärset. Noh, eks ma kunagi teen paremad pildid. Muidu mulle väga meeldivad järve ääres olevad vanemad majad.. seal elaks isegi.
1) Ma pidin üksinda minema, igav oli. Samas üks hea külg on see, et käisin ise trammide ja bussidega ja nüüd tean, kuhu minema peab ja kus miski asi asub.
2) Külm oli. Et kas sügis hakkab tulema või? Panin küll kampsuni, saapad, jope, ja isegi salli kaela aga lihtsalt külmusin seal surnuks.
3) Ilm oli ülivastik. Vihma sadas, tuul puhus, inimesed siblasid ringi ja mina üksinda võõras linnas.
4) Midagi ma sealt endale ei saanud, läksin saapaid ja kampsuneid vaatama, aga nagu ikka, kui midagi kindlat otsima lähed, siis kohe kindlasti ei leia + Geneva on maailmas kolmas kõige kallim linn, seda annab tunda jah.
Läksin hommikul siis 10:17 bussiga, aah. Hommikuk magasin ja siis Michael rääkis ukse taga, :" Liis, Liis" ma mingi et; jaaa? Siis ta ütles, et lähevad 10 - 15 minuti pärast IKEA'sse hommikust sööma ja võib-olla poodidesse, et kui ma tahan nendega ühineda. Ma mingi, et aah, okei. Ja magasin edasi, lol :D
Ega lapsed väsitavad ausalt öeldes ära küll, või siis teine asi, ma pean lihtsalt varem magama minema.
No igatahes, Sergyst bussiga Cerni, sealt ostsin 9h pileti Genevas, maksab mingi 4,50 eurot ja siis tramm 14 Bel Aire ja olengi Geneva kesklinnas. Siis läksin Mainorisse, kui palju ilusaid ehteid ja kosmeetikat ja kingi ja kotte ja tõeline paradiis. Kolasin seal mingi tunnike, saapaid ega midagi ei leidnud. Siis läksin edasi n-ö väiksematesse poodidesse, HM ja nii edasi, no lihtsalt ei olnud midagi. Sain täitsa vihaseks. Siis kõndisin teisele poole järve ja käisin ülisikkides poodides, tulin samatargalt nagu läksin sealt välja. Mingi kaks läbi mõtlesin, et no kurat, ma ei viitsi siin enam külmetada ja läksin trammijaama.. sealt tramm 14 Cern ja kui ma Cerni jõudsin siis oh üllatust, buss tagasi läks alles 15:42 ja mina olin mingi 14:50 seal, normaalne. Külmetasin seal kuskil pool tundi kui otsustasin, et kõrval poest, või tegelikult ikka bensujaamast peaks kohvi saama ja siis ostsingi hot chocolate ja seest läks kohe soojaks. Siis ootasin ja ootasin ja ootasin ja ootasin ja LÕPUKS tuli buss. Olgu.. sõitsin siis hoopiski Thory'sse kuna seal on praegu soodukad ja voilaa- sealt sain omale saapad, need on sellised.. soojemad, et usun kui talvel väga külm ei ole, siis saab neid ka talvel kanda, sellised pehme kraega, homme teen pilti siis näete. Täishind oli 70 aga mina sain 47, hea diil.
Siis käisin veel toidupoes ja nägin seal Estherit ja Fatimat, kellega ma koos keelekursustel käin, ja nad kutsusid mind endaga välja, aga ma otsustasin täna, et ei lähe, sest ma olen surmväsinud. + väljas on tuul ja vihm ja külm, nöme ilm. Aga järgmine nädalavahetust lähen raudselt kuskile välja.-
Koju tulles mõtlesin, et räägin Elisabethile ja Michaelile kui mõttetu seal oli aga minu üllatuseks polnud kedagi kodus. Umbes poole tunni pärast tulid, käisid kuskil Halloweeni peol või kuskil. No ja nüüd ma siis siin olengi ja kirjutan blogi, lapsed mängivad Michaeliga mingit mängu ja ma ei tea kus Elisabeth on, voila.
Lisan mõned pildid ka, mis ma täna oma näppe ja kätt ohverdades tegin.
Praegult neild pilte vaadates ma ei tea miks ma need tegin ja miks ma need siia üles laen, ei ole nagu midagi.. märkimisväärset. Noh, eks ma kunagi teen paremad pildid. Muidu mulle väga meeldivad järve ääres olevad vanemad majad.. seal elaks isegi.
Thursday, October 25, 2012
Coucou..
..hääldus: KU-KUU! Coucou kõigile! On blogi aeg. Niimoodi ütlevad prantslased " tsau " või siis Salut! ( Salüü) aga see käib koos nimega, Salut Maria! (Ma tean küll, et sa mu blogi iga päev loed)
Igatahes..alguses mõtlesin, et kirjutan iga päev midagi, kuid ausalt öeldes mul ei oleks midagi iga õhtu kirjutada. Alguses oli kõik uus ja huvitav aga nüüd olen kõigega ära harjunud ja päevad muutuvad üha rutiinsemaks. Esmaspäeval nagu ikka viisin lapsed autoga kooli ja ise läksin ka kooli, teisipäeval oli väga ilus ilm, mängisime väljas, kulli ja siis tõde ja tegu, ja palli ka, ja siis läksime sööma ja oligi kogu lugu. Kolmapäeva hommikul viisin nad Saint-Genis Pouilly'sse mänguväljakule, nad said kuskil tund aega seal olla, siis viisin Fintani klaveritundi ja me tulime Orlaga koju ja siis hakkasin spagette tegema ja käksime Ferney Voltaire Dutchi. Seal tegin mõned pildid ja siis nägin ühte tuttavat tüdrukut, rääkisin temaga juttu ja minu üllatuseks teadis ta veel kahte tüdrukut Eestist, kes siin au pairina on töötanud ja siis koju tagasi, sööma, vanni, õppisid natuke ja magama, mina tegin tööd.
Ahh, vahe peal on nende lastega ikka päris keerulne, nad ei kuula isegi mitte oma vanemaid, Elisabeth ja Michael peavad kolm, neli korda midagi ütlema, enne kui nad liigutama hakkavad, mis siis veel minust rääkida. Ma vahest meelitan neil kommidega. lol
Igatahes, ma natuke kirjeldan lapsi:
Orla, 4-aastane tüdruk, on väga tugeva iseloomuga. Ta on selline, et ta peab oma tahtmist saama - ja kui ei saa, siis lihtsalt karjub ja nutab. Näiteks oli teisipäeva hommikul, hommikuti on nad väga uimased ja pea alati jäävad nad kooli hiljaks, igatahes. Elisabeth ütles, et kui sa kohe riide ei pane, siis peavõru ei saa, nii, Orlal nagu alati aega küll, jäi peavõrust ilma. Milline draama sellest tuli - Hommikul karjus ja nuttis keset tänavat, Michael sai nii vihaseks, et tuli ratta seljast maha, võttis talt käest kinni ja lihtsalt tiris ta edasi, muidu kõndis võib-olla ühe sammu edasi ja kaks tagasi, kõik ootasid teda. Vahest on ta väga isepäine, isekas - kui tema mängib kaameraga siis teised peavad vaatama, mida ta pildistas ja filmis, aga kui keegi teine tahab talle näidata, siis ta ütleb, et ahhh see pole üldse lõbus või ei lähe asjaga kaasa. Mängides kaa, tahtsime Finniga kulli mängida nii, et ma viskan neil pehme palliga, et nad saavad siis rohkem joosta, aga Orla muidugi hakkas pirtsutama, tema tahab oma mängu mängida. Kui ta teiste lastega mängib, siis on ta ka nagu, n-ö " liider ", ütleb mida teha, kuidas, ja kui keegi midagi valesti teeb siis hakkab kohe ütlema, et sa ei teinud õigesti.
Vahest on vägivaldne, üks kord võttis Finnil kätega ümber kaela kinni ja kägistas teda natukene, ema saatis ta nurka ja ta tega seal nägusi ja mis kõik veel. Ühesõnaga - väga tugeva iseloomuga tüdruk.
Fintan, 5-aastane poiss, ka tal on tugev iseloom, aga ta on hõljub rohkem pilvedes ja on loomingulisem. Näiteks Finn ütles üks kord, et kus mu taldrik on, siis ma lükkasin selle maksimum 2 cm tema poole ja alles siis märkas. Alati jätab midagi kooli, alalõpmata on neil pusad ja dressipluusid kadunud, sest Finn unustab kogu aeg. Kui ta väsinud on, siis on tal alati väga paha tuju, võib vastada su küsimusele väga ebaviisakalt. Kui ta tahab, on sõbralik sinuga, kui ei taha, siis ei ole. Võiks öelda, et ta on natuke kahepalgeline. Nutab, väga palju, väga mõttetute asjade pärast. Eile pärast söömist, pidi Fintan natuke tööks õppima, ja meie Orlaga mängisime teisel korrusel. Kui ma alla tulin, et hakkame minema, siis Finn istus maha, nuttis, karjus, et ta tahab mängida ja ta ei lähe kusagile. Elisabeth sai väga kurjaks, taaskord, ja ütles, et kui ta liigutama ei hakka, siis ei mingit telekat, küpsiseid ja maiustusi. Autos oli ka väga ebameeldiv - kui tal on paha tuju, siis ajab teistel ka tuju ära. Hakkas seal nutma ja rääkis, et tal on nii halb ema ja Orla on paha ja mina olen paha ja ühesõnaga kõik on vastikud, v.a tema ise. Muidu on ta hästi loominguline - joonistab väga palju ja meisterdab legodest erinevad ehitisi. Sellised lapsed siis.
Nagu ma ennem juba kirjutasin, siis täna-homme veel lebom ja siis järgmine nädal - esmaspäevast - reedeni on nad iga päev kodus, ei käi kuskil huviringides ega midagi, ma loodan väga, et nad mu närve seest ära ei söö. Eks ma viin nad mänguväljakule ja joonistan ja vaatan, mis nendega teen, aga ma tean juba ette, et see ei saa kerge olema.
Laupäeval lähen arvatavasti Genevasse, kuigi ilm pidi vastik olema, jälle sajab. Need neli korda, mis ma olen Genevas olnud, on lihtsalt kogu aeg sadanud, ja kui nüüd ka siis on lihtsalt ebaõnn. Lähen vaatan poodidesse ja ehk võtan kaamera ka kaasa, olen üksik turista siis seal. Tegelikult mul on telefonis Genevast pilte küll, aga kahjuks ma ei saa neid arvutisse laadida, kuna unustasin plaadid maha, et uuesti Samsungi tarkvara siia downloadida või mida iganes ta ka ei tahaks, nõme värk. Pühapäevaks plaane ei ole, aga kui ilm on ilus, siis ma ei viitsi toas küll passida. :)
Mõned pildid ka, mis teinud olen, aga pole viitsinud arvutisse panna.
Tavaliselt on neid rohkem, siin sorteeritakse prügi päris palju.
Raamatukogu
Veinid..
Sealt pagarist saab raudselt Saint-Genis Pouilly's kõige paremaid croussante.
Väike näide sellest, kuidas siin autod pargitakse. Tänavad on tavaliselt kitsad ja siis peab kogu aeg külgpoksi tegema.
Viltune Orla ja kirik, kus ta inglise keeles käib, see juba Ferney Voltaire's
Sellises ruumis ootan 1,5 tundi Orlat
Parkla kooli juures
Tahtsin koolist pilti teha, aga kogematta jäi Fintani õpetaja ka pildile,
Ootamas millal ükskord Fintan sisse läheb, et siis Orla ka Dutchi viia ja kolm tundi üksinda Ferney Voltaire's passida :)
Close-up Orla
Sellises majakeses käib Orla Dutchis.
Ferney
Carrefour market on siin põhiline pood, nagu Eestis Selver, Maksimarket jne.
Rollerid pargitakse kooli ette niimoodi
Siit lähen mina prantsuse keelt õppida
Ja täna prantsuse keelest tulles märkasin oravakest meie hoovis.. nii nunnu oli ta, aga kahjuks lähemale ei saanud minna, kuna ta nii arglik. Osad pildid on ka mul ainult tema ülikohevast sabast, siblas seal ringi kogu aeg.
Praegult väljas päike paistab ja sooja näitab +19, ma lähen välja.
Igatahes..alguses mõtlesin, et kirjutan iga päev midagi, kuid ausalt öeldes mul ei oleks midagi iga õhtu kirjutada. Alguses oli kõik uus ja huvitav aga nüüd olen kõigega ära harjunud ja päevad muutuvad üha rutiinsemaks. Esmaspäeval nagu ikka viisin lapsed autoga kooli ja ise läksin ka kooli, teisipäeval oli väga ilus ilm, mängisime väljas, kulli ja siis tõde ja tegu, ja palli ka, ja siis läksime sööma ja oligi kogu lugu. Kolmapäeva hommikul viisin nad Saint-Genis Pouilly'sse mänguväljakule, nad said kuskil tund aega seal olla, siis viisin Fintani klaveritundi ja me tulime Orlaga koju ja siis hakkasin spagette tegema ja käksime Ferney Voltaire Dutchi. Seal tegin mõned pildid ja siis nägin ühte tuttavat tüdrukut, rääkisin temaga juttu ja minu üllatuseks teadis ta veel kahte tüdrukut Eestist, kes siin au pairina on töötanud ja siis koju tagasi, sööma, vanni, õppisid natuke ja magama, mina tegin tööd.
Ahh, vahe peal on nende lastega ikka päris keerulne, nad ei kuula isegi mitte oma vanemaid, Elisabeth ja Michael peavad kolm, neli korda midagi ütlema, enne kui nad liigutama hakkavad, mis siis veel minust rääkida. Ma vahest meelitan neil kommidega. lol
Igatahes, ma natuke kirjeldan lapsi:
Orla, 4-aastane tüdruk, on väga tugeva iseloomuga. Ta on selline, et ta peab oma tahtmist saama - ja kui ei saa, siis lihtsalt karjub ja nutab. Näiteks oli teisipäeva hommikul, hommikuti on nad väga uimased ja pea alati jäävad nad kooli hiljaks, igatahes. Elisabeth ütles, et kui sa kohe riide ei pane, siis peavõru ei saa, nii, Orlal nagu alati aega küll, jäi peavõrust ilma. Milline draama sellest tuli - Hommikul karjus ja nuttis keset tänavat, Michael sai nii vihaseks, et tuli ratta seljast maha, võttis talt käest kinni ja lihtsalt tiris ta edasi, muidu kõndis võib-olla ühe sammu edasi ja kaks tagasi, kõik ootasid teda. Vahest on ta väga isepäine, isekas - kui tema mängib kaameraga siis teised peavad vaatama, mida ta pildistas ja filmis, aga kui keegi teine tahab talle näidata, siis ta ütleb, et ahhh see pole üldse lõbus või ei lähe asjaga kaasa. Mängides kaa, tahtsime Finniga kulli mängida nii, et ma viskan neil pehme palliga, et nad saavad siis rohkem joosta, aga Orla muidugi hakkas pirtsutama, tema tahab oma mängu mängida. Kui ta teiste lastega mängib, siis on ta ka nagu, n-ö " liider ", ütleb mida teha, kuidas, ja kui keegi midagi valesti teeb siis hakkab kohe ütlema, et sa ei teinud õigesti.
Vahest on vägivaldne, üks kord võttis Finnil kätega ümber kaela kinni ja kägistas teda natukene, ema saatis ta nurka ja ta tega seal nägusi ja mis kõik veel. Ühesõnaga - väga tugeva iseloomuga tüdruk.
Fintan, 5-aastane poiss, ka tal on tugev iseloom, aga ta on hõljub rohkem pilvedes ja on loomingulisem. Näiteks Finn ütles üks kord, et kus mu taldrik on, siis ma lükkasin selle maksimum 2 cm tema poole ja alles siis märkas. Alati jätab midagi kooli, alalõpmata on neil pusad ja dressipluusid kadunud, sest Finn unustab kogu aeg. Kui ta väsinud on, siis on tal alati väga paha tuju, võib vastada su küsimusele väga ebaviisakalt. Kui ta tahab, on sõbralik sinuga, kui ei taha, siis ei ole. Võiks öelda, et ta on natuke kahepalgeline. Nutab, väga palju, väga mõttetute asjade pärast. Eile pärast söömist, pidi Fintan natuke tööks õppima, ja meie Orlaga mängisime teisel korrusel. Kui ma alla tulin, et hakkame minema, siis Finn istus maha, nuttis, karjus, et ta tahab mängida ja ta ei lähe kusagile. Elisabeth sai väga kurjaks, taaskord, ja ütles, et kui ta liigutama ei hakka, siis ei mingit telekat, küpsiseid ja maiustusi. Autos oli ka väga ebameeldiv - kui tal on paha tuju, siis ajab teistel ka tuju ära. Hakkas seal nutma ja rääkis, et tal on nii halb ema ja Orla on paha ja mina olen paha ja ühesõnaga kõik on vastikud, v.a tema ise. Muidu on ta hästi loominguline - joonistab väga palju ja meisterdab legodest erinevad ehitisi. Sellised lapsed siis.
Nagu ma ennem juba kirjutasin, siis täna-homme veel lebom ja siis järgmine nädal - esmaspäevast - reedeni on nad iga päev kodus, ei käi kuskil huviringides ega midagi, ma loodan väga, et nad mu närve seest ära ei söö. Eks ma viin nad mänguväljakule ja joonistan ja vaatan, mis nendega teen, aga ma tean juba ette, et see ei saa kerge olema.
Laupäeval lähen arvatavasti Genevasse, kuigi ilm pidi vastik olema, jälle sajab. Need neli korda, mis ma olen Genevas olnud, on lihtsalt kogu aeg sadanud, ja kui nüüd ka siis on lihtsalt ebaõnn. Lähen vaatan poodidesse ja ehk võtan kaamera ka kaasa, olen üksik turista siis seal. Tegelikult mul on telefonis Genevast pilte küll, aga kahjuks ma ei saa neid arvutisse laadida, kuna unustasin plaadid maha, et uuesti Samsungi tarkvara siia downloadida või mida iganes ta ka ei tahaks, nõme värk. Pühapäevaks plaane ei ole, aga kui ilm on ilus, siis ma ei viitsi toas küll passida. :)
Mõned pildid ka, mis teinud olen, aga pole viitsinud arvutisse panna.
Praegult väljas päike paistab ja sooja näitab +19, ma lähen välja.
Sunday, October 21, 2012
Mõnusad soojad ilmad..
..seega viibin nii palju kui võimalik väljas.
Eile, täna oli + 22 soojakraadi ja homseks lubab samuti +22! Supper ju :)
Ma isegi ei mäleta millal ma viimati kirjutasin, neljapäeval? Igatahes, ei teagi kus ma pooleli jäin, kirjutan neljapäevast. Hommikul käisin keeltekursustel, tulin sealt hea tujuga ära, kuna praegu tundub kõik bon. Kella viie paiku tõin lapsed koolist, või tegelikult on see ikkagi lasteaed, ära ja siis olime õhtul kodus. Täiesti tavaline päev tegelikult, ei midagi erilist.
Reedel hakkas samuti tavaliselt, hommikul aitasid lapsed lasteaiaks valmis panna ja siis oli terve päev vaba. Kuna väljas oli nii ilus ilm, siis mõtlesin, et patt oleks toas passida, otsustasin siis bussiga Thory'sse minna. Vaatasin, et buss läheb 10:16 ja seadsin end ilusti selleks ajaks bussijaama ja mida ei tulnud, oli buss. Sildil oli kirjas, et iga päev ? Vähemalt tundus nii, aga 10:22 mina loobusin ja kõndisin koju tagasi. Elisabethi polnud ka veel kodus ja siis võtsin oma Polo ja läksin sellega. Thory's jalutasin niisama ringi ja käisin poodides, aga mitte niisama. Tegelikult käisin endale kampsunit otsimas ja ma saingi ühe ilusa roosa kampsuni, 15 euroga, mis on vist arvestades seda, et Thory on samuti piiriäärne linn, odav? Noh, vähemalt hea saak. Ja siis leidsin ühed täiega vinged kõrvarõngad ka, voilaa.. nendest pean raudselt pilti tegema, siis saate nõustuda.
Kella viie paiku ootas mind väga halb uudis, Orla pissis päeval püksi ja see kasvaaja andis tema märja seeliku ja sukkapüksid minu kätte.. Ja siis need haisesid ka veel. Lootsin, et saan seekord Orlaga Saint-Genis Pouilly'sse jääda, seni kuni Finn juudos on, aga vott Orla ei tahtnud jääda. Muidu oleksin saanud jääda sinna koos Justine'ga, samuti au pair Saksamaalt. Koju jõudes olin tubli - pesin pesu, panin kuivama, triikisin, tegin süüa ja mängisin natuke lastega, vaatasime telekat ja panin nad voodi.
Täna minu üllatuseks oli reedene babysitting ekstra töö ja olen 24 euro võrra rikkam.
Laupäeval läksin kell 12 välja ja jõudsin kell 7 tagasi, ühesõnaga olin terve päeva väljas, mönuus.
Pühapäeva hommikul käis Michael pagariäris ( bakery ) lol, ma praegu tegin google translate, sest mul lihtsalt ei tulnud meelde, mis bakery eesti keeles tähendab. Sõime värsket leiba ja saiakesi ja siis umbes 11 paiku läksime Kareni ja Martini juurde, seal laadisime autod piknikuks vaja minevad asjad pagassi ja asusime teele. Käisime siis matkamas, piknikul, niisama jalutamas? ei oskagi kuidagi kirjeldada, šveitsis, ma kogu aeg unustan selle koha nime ära, kui meelde tuleb siis uuendan, kus me siis täpsemalt käisime, igatahes - mägedes. Nägime osakest Geneva järvest, viinamarja põlde - kuidas oleks alles raksu tahtnud minna, huvitavaid linde ja loodus oli seal megailus - kahjuks, ma ei saa seda teieni piltide läbi tuua kuna.... ma tuulepea unustasin kaamera JÄLLE koju, not cool. Teinekord. Ja siis viie paiku tulime koju, ma läksin veel paariks tunniks välja ja nüüd istun arvutis ja kirjutan blogi.
Järgmine nädal on veel niielda kerge nädal, lapsed on koolis ja huviringides, aga ülejärgmisest nädalast hakkab koolivaheaeg, mis tähendab seda, et nad on kogu aeg kodus, loodan, et siis on vähe nutmist ja palju rõõmu. Ja laupäeval hakkab siis minu vaba nädal, voila. Mõtlen veel, mida teha. Tahaks väga-väga Lyonisse minna, arvatavasti lähengi, kutsun kellegi kaasa ja minek, mis ma siin kodus ikka teen.
Detsembriks on ka juba plaanid, 14-15 detsember on plaan minna Pariisi, eile kutsuti mind ka kaasa ja ma ütlesin, et loomulikult tahan kaasa minna. Mis mõttes ma olen Prantsusmaal ja pealinna ei külastagi? Ma arvan, et see jääks mu hinge kripeldama, kui ma kasvõi korra seal ära ei käi.
Rohkem midagi lisada ei olegi, homme hakkab jälle töö pihta ja peaks varsti tudumaale ära minema, uni hakkab tulema.
Au revor
Eile, täna oli + 22 soojakraadi ja homseks lubab samuti +22! Supper ju :)
Ma isegi ei mäleta millal ma viimati kirjutasin, neljapäeval? Igatahes, ei teagi kus ma pooleli jäin, kirjutan neljapäevast. Hommikul käisin keeltekursustel, tulin sealt hea tujuga ära, kuna praegu tundub kõik bon. Kella viie paiku tõin lapsed koolist, või tegelikult on see ikkagi lasteaed, ära ja siis olime õhtul kodus. Täiesti tavaline päev tegelikult, ei midagi erilist.
Reedel hakkas samuti tavaliselt, hommikul aitasid lapsed lasteaiaks valmis panna ja siis oli terve päev vaba. Kuna väljas oli nii ilus ilm, siis mõtlesin, et patt oleks toas passida, otsustasin siis bussiga Thory'sse minna. Vaatasin, et buss läheb 10:16 ja seadsin end ilusti selleks ajaks bussijaama ja mida ei tulnud, oli buss. Sildil oli kirjas, et iga päev ? Vähemalt tundus nii, aga 10:22 mina loobusin ja kõndisin koju tagasi. Elisabethi polnud ka veel kodus ja siis võtsin oma Polo ja läksin sellega. Thory's jalutasin niisama ringi ja käisin poodides, aga mitte niisama. Tegelikult käisin endale kampsunit otsimas ja ma saingi ühe ilusa roosa kampsuni, 15 euroga, mis on vist arvestades seda, et Thory on samuti piiriäärne linn, odav? Noh, vähemalt hea saak. Ja siis leidsin ühed täiega vinged kõrvarõngad ka, voilaa.. nendest pean raudselt pilti tegema, siis saate nõustuda.
Kella viie paiku ootas mind väga halb uudis, Orla pissis päeval püksi ja see kasvaaja andis tema märja seeliku ja sukkapüksid minu kätte.. Ja siis need haisesid ka veel. Lootsin, et saan seekord Orlaga Saint-Genis Pouilly'sse jääda, seni kuni Finn juudos on, aga vott Orla ei tahtnud jääda. Muidu oleksin saanud jääda sinna koos Justine'ga, samuti au pair Saksamaalt. Koju jõudes olin tubli - pesin pesu, panin kuivama, triikisin, tegin süüa ja mängisin natuke lastega, vaatasime telekat ja panin nad voodi.
Täna minu üllatuseks oli reedene babysitting ekstra töö ja olen 24 euro võrra rikkam.
Laupäeval läksin kell 12 välja ja jõudsin kell 7 tagasi, ühesõnaga olin terve päeva väljas, mönuus.
Pühapäeva hommikul käis Michael pagariäris ( bakery ) lol, ma praegu tegin google translate, sest mul lihtsalt ei tulnud meelde, mis bakery eesti keeles tähendab. Sõime värsket leiba ja saiakesi ja siis umbes 11 paiku läksime Kareni ja Martini juurde, seal laadisime autod piknikuks vaja minevad asjad pagassi ja asusime teele. Käisime siis matkamas, piknikul, niisama jalutamas? ei oskagi kuidagi kirjeldada, šveitsis, ma kogu aeg unustan selle koha nime ära, kui meelde tuleb siis uuendan, kus me siis täpsemalt käisime, igatahes - mägedes. Nägime osakest Geneva järvest, viinamarja põlde - kuidas oleks alles raksu tahtnud minna, huvitavaid linde ja loodus oli seal megailus - kahjuks, ma ei saa seda teieni piltide läbi tuua kuna.... ma tuulepea unustasin kaamera JÄLLE koju, not cool. Teinekord. Ja siis viie paiku tulime koju, ma läksin veel paariks tunniks välja ja nüüd istun arvutis ja kirjutan blogi.
Järgmine nädal on veel niielda kerge nädal, lapsed on koolis ja huviringides, aga ülejärgmisest nädalast hakkab koolivaheaeg, mis tähendab seda, et nad on kogu aeg kodus, loodan, et siis on vähe nutmist ja palju rõõmu. Ja laupäeval hakkab siis minu vaba nädal, voila. Mõtlen veel, mida teha. Tahaks väga-väga Lyonisse minna, arvatavasti lähengi, kutsun kellegi kaasa ja minek, mis ma siin kodus ikka teen.
Detsembriks on ka juba plaanid, 14-15 detsember on plaan minna Pariisi, eile kutsuti mind ka kaasa ja ma ütlesin, et loomulikult tahan kaasa minna. Mis mõttes ma olen Prantsusmaal ja pealinna ei külastagi? Ma arvan, et see jääks mu hinge kripeldama, kui ma kasvõi korra seal ära ei käi.
Rohkem midagi lisada ei olegi, homme hakkab jälle töö pihta ja peaks varsti tudumaale ära minema, uni hakkab tulema.
Au revor
Wednesday, October 17, 2012
Je parle un petit peu de francais...
...kas pole mitte tore. Kolm nädalat Prantsusmaal ja ma hakkan lõpuks aru saama millest juttu on. Bon! Näiteks kuigi kursustel enamus aja suheldakse prantsuse keeles siis ma saan aru, teen ilusti töölehed kodus ära ja õpin ise ka. Ja hakkan juba aru ka saama sellest, mida inimesed minuga poes/tänaval räägivad. Näiteks olin täna Ferney Voltaire's poes ja siis pidasin seal ühe naisterahvaga põgusa vestluse maha. See nägi välja umbes selline:
1) Vous n'achetez que ces deux ?
2) Oui, madame.
1)Vous pouvez payer avant moi
2) Vraiment? Merci beaucoup madame
1) De rien
Ja siis täna üks mehike koputas mu auto aknale, ja seletas, et ma pargiksin uuesti, et siis ka tema auto mahub vahele. Natuke aega võttis aga sain aru küll, mis ta tahtis, nii, et väga-väga hull enam ei ole. Parkimisest rääkides, väikene soovitus juhilubade omanikele ja nende taotlejatele - harjutage külgpoksi! Mina Eestis olles mõtlesin, et tore oleks, kui eksamil tehtud saab, vaevalt, et ma seda väga tegema hakkan ja voilaa - siin muud moodi ei saagi. Enamus ajast tuleb auto parkida väga kitsale tänavale või siis pressida parklas kuskile kahe auto vahele, not cool. Genevas asi nii hull ei ole aga seal on parkimine jõhkralt kallis, mõtekam on minna bussi/trammiga.
Lubasin kaamera kaasa võtta ja Saint-Genis Pouilly'st ja Ferney Voltaire'st ka pilti teha, aaaga ma unustasin, pardon, järgmine nädal siis. Ma ei teagi mis ma nädalavahetusel ette võtan. Reedel pean üksinda lapsi vaatama, sest Elisabeth ja Michael lähevad välja, muidu oleks saanud Charly's Pubi minna koos teiste tüdrukutega :( Kui nad laupäeval lähevad, siis mul on veel võimalus, see pole veel kindel. Neljapäeval lähme Silviaga päeval jalutama ja reedel olen kodus. Ja nädalavahetus? Keine Ahnung! Üks võimalus on minna koos Justinega välja, kes elab Thory's. Näen teda iga reede, kuna ka tema viib oma host-lapse judosse ja siis seal ikka räägime ja eelmine reede pidasime plaane. See reede ehk jään kauemaks sinna, kuna ta viib oma teise lapse mänguväljakule ja siis täna küsisin Elisabethilt, et ehk ma võin ka Orlaga sinna jääda, et siis ta saab mängida seal, kuigi ta ütles, et talle ei meeldi üldse poisid. Ja Fintan räägib kogu aeg, et ta ei lase kunagi oma juukseid ära lõigata, mis sest, et temalt küsitakse mõnikord kas ta on poiss või tüdruk.
Kolmapäev on seljataga, nüüd on natuke kergemad päevad ees. Näiteks esmaspäeval ma tundsin, et olen täiesti väsinud ja läksin juba 10ne paiku magama. Lapsed on minuga täiesti ära harjunud, hommikuti tulevad " Good morning, Liis " ja enne kooli minekut kallistavad :) Ja just natuke aega tagasi tuli Fintan, kes peaks juba ammu voodis olema ja magama, tasakesti minu toa lävele ja ütles, et ta kardab pimedat. Ja siis ma läksin temaga teisele korrusele kaasa ja ütlesin, et kui ta tahab, siis ma võin sinna jääda nii kauaks, kui ta magama jääb ja siis ta rääkis, et kardab, et kui pime on siis keegi tuleb tema tuppa ja ta ei tea, mis võib juhtuda. Lohutasin nii kuis jaksasin ja ütlesin, et teisel korrusel on ainult Orla ja mina valvan, et keegi teisele ei läheks ja siis lubas ta mul ära minna, hehe.
Kahe nädala pärast hakkab nädalane puhkus. Mõtlen siin, et ei viitsi kodus olla, et arvatavasti kirjutan
grupidesse, et kas keegi reisima ei tahaks minna. Elisabeth rääkis, et näiteks Rooma võib saada 19 euroga, mis on lihtsalt perfect deal. Mõnes mõttes tagaksin hoopis Lyonisse minna, mis ei ole üldse kaugel, umbes 60 km ja see on lihtsalt megasuperhüper ilus linn. Paar nädalat aega veel nuputada :)
Tulen jõuludeks ja aastavahetuseks Eestisse, 20. detsember lendan välja ja 3. jaanuar tagasi siia. Ainuke nõme asi on see, et kogu minu ühe kuu palk läheb lennupiletite peale :( aga pole midagi teha, tuleb hakkama saada! Ah, üks mega halb uudis veel. Mu hambad l a g u n e v a d ! Sõin siis täna mina rõõmsalt mingit jaapani pähklit ja järsku tundsin, kuidas hambaplomm ära tuli, nüüd on seal väga suur auk. Ptüi-ptüi-ptüi, et valutama ei hakkaks! Siin ei saa elusees hambaravile isegi mitte mõelda, siis läheks aastapalk ühe hamba parandamiseks, heh. :)
Pardon, et vahepeal kirjutanud ei ole, ei leia väga aega. Õhtuti on, aga siis on siuke vässu peal, et ei viitsi, täna võtsin end kokku.
Aah, seda ka, et prantsuse slängid hakkavad külge! Bon! Suit! Voilaa! Merde! Ca va? Pardon!
Olgu, siii yaa leiter.
PS! Kõik ütlevad, et mu inglise keel on väga hea, kas ma õppisin seda koolis!? :O
1) Vous n'achetez que ces deux ?
2) Oui, madame.
1)Vous pouvez payer avant moi
2) Vraiment? Merci beaucoup madame
1) De rien
Ja siis täna üks mehike koputas mu auto aknale, ja seletas, et ma pargiksin uuesti, et siis ka tema auto mahub vahele. Natuke aega võttis aga sain aru küll, mis ta tahtis, nii, et väga-väga hull enam ei ole. Parkimisest rääkides, väikene soovitus juhilubade omanikele ja nende taotlejatele - harjutage külgpoksi! Mina Eestis olles mõtlesin, et tore oleks, kui eksamil tehtud saab, vaevalt, et ma seda väga tegema hakkan ja voilaa - siin muud moodi ei saagi. Enamus ajast tuleb auto parkida väga kitsale tänavale või siis pressida parklas kuskile kahe auto vahele, not cool. Genevas asi nii hull ei ole aga seal on parkimine jõhkralt kallis, mõtekam on minna bussi/trammiga.
Lubasin kaamera kaasa võtta ja Saint-Genis Pouilly'st ja Ferney Voltaire'st ka pilti teha, aaaga ma unustasin, pardon, järgmine nädal siis. Ma ei teagi mis ma nädalavahetusel ette võtan. Reedel pean üksinda lapsi vaatama, sest Elisabeth ja Michael lähevad välja, muidu oleks saanud Charly's Pubi minna koos teiste tüdrukutega :( Kui nad laupäeval lähevad, siis mul on veel võimalus, see pole veel kindel. Neljapäeval lähme Silviaga päeval jalutama ja reedel olen kodus. Ja nädalavahetus? Keine Ahnung! Üks võimalus on minna koos Justinega välja, kes elab Thory's. Näen teda iga reede, kuna ka tema viib oma host-lapse judosse ja siis seal ikka räägime ja eelmine reede pidasime plaane. See reede ehk jään kauemaks sinna, kuna ta viib oma teise lapse mänguväljakule ja siis täna küsisin Elisabethilt, et ehk ma võin ka Orlaga sinna jääda, et siis ta saab mängida seal, kuigi ta ütles, et talle ei meeldi üldse poisid. Ja Fintan räägib kogu aeg, et ta ei lase kunagi oma juukseid ära lõigata, mis sest, et temalt küsitakse mõnikord kas ta on poiss või tüdruk.
Kolmapäev on seljataga, nüüd on natuke kergemad päevad ees. Näiteks esmaspäeval ma tundsin, et olen täiesti väsinud ja läksin juba 10ne paiku magama. Lapsed on minuga täiesti ära harjunud, hommikuti tulevad " Good morning, Liis " ja enne kooli minekut kallistavad :) Ja just natuke aega tagasi tuli Fintan, kes peaks juba ammu voodis olema ja magama, tasakesti minu toa lävele ja ütles, et ta kardab pimedat. Ja siis ma läksin temaga teisele korrusele kaasa ja ütlesin, et kui ta tahab, siis ma võin sinna jääda nii kauaks, kui ta magama jääb ja siis ta rääkis, et kardab, et kui pime on siis keegi tuleb tema tuppa ja ta ei tea, mis võib juhtuda. Lohutasin nii kuis jaksasin ja ütlesin, et teisel korrusel on ainult Orla ja mina valvan, et keegi teisele ei läheks ja siis lubas ta mul ära minna, hehe.
Kahe nädala pärast hakkab nädalane puhkus. Mõtlen siin, et ei viitsi kodus olla, et arvatavasti kirjutan
grupidesse, et kas keegi reisima ei tahaks minna. Elisabeth rääkis, et näiteks Rooma võib saada 19 euroga, mis on lihtsalt perfect deal. Mõnes mõttes tagaksin hoopis Lyonisse minna, mis ei ole üldse kaugel, umbes 60 km ja see on lihtsalt megasuperhüper ilus linn. Paar nädalat aega veel nuputada :)
Tulen jõuludeks ja aastavahetuseks Eestisse, 20. detsember lendan välja ja 3. jaanuar tagasi siia. Ainuke nõme asi on see, et kogu minu ühe kuu palk läheb lennupiletite peale :( aga pole midagi teha, tuleb hakkama saada! Ah, üks mega halb uudis veel. Mu hambad l a g u n e v a d ! Sõin siis täna mina rõõmsalt mingit jaapani pähklit ja järsku tundsin, kuidas hambaplomm ära tuli, nüüd on seal väga suur auk. Ptüi-ptüi-ptüi, et valutama ei hakkaks! Siin ei saa elusees hambaravile isegi mitte mõelda, siis läheks aastapalk ühe hamba parandamiseks, heh. :)
Pardon, et vahepeal kirjutanud ei ole, ei leia väga aega. Õhtuti on, aga siis on siuke vässu peal, et ei viitsi, täna võtsin end kokku.
Aah, seda ka, et prantsuse slängid hakkavad külge! Bon! Suit! Voilaa! Merde! Ca va? Pardon!
Olgu, siii yaa leiter.
PS! Kõik ütlevad, et mu inglise keel on väga hea, kas ma õppisin seda koolis!? :O
Sunday, October 14, 2012
Mida kõike näljane inimene ei tee..
..toidu nimel.
Täna ma ei viitsinud süüa teha ja mõtlesin päeval, et lähn Saint-Genis Pouilly'sse sööma, läksin jala, kuna ilm oli ilus ja ainult pool tundi kõndimist. Sinna jõudes oli mul väga ebameeldiv üllatus - rahakott oli kodus. Normaalne, pöörasin otsa ümber ja läksin koju tagasi. Umbes viie paiku tuli mul hoopis kanaburksi isu ja mõtlesin Thoiry'sse mäkki minna. Kui bussijaama jõudsin oli kell 17:16 ja buss oleks läinud alles 18:06, seega otsustasin jälle kõndida. Tavaliselt peaks olema see pooletunni tee, aga mina kõndisin umbes 2 tundi. Loomulikult läksin valesti ja avastasin alles siis, et ei keeranud ringteelt ära, kui olin teisel pool Thoiry't ja mingid lehmad ja hobusd mulle vastu vahtisid. Loomulikult pidi ka korralikult sadama hakkama ja loomulikult pidi külm tuul olema ja nagu kiuste panin ka natuke katki, kuid mugavad jalanõud jalga, nii et jalad olid läbimärjad. Jõudsin siis mäkki aga enne tahtsin vaadata, mis kell buss Sergysse tagasi läheb, ja looomulikult viimane buss läks 18:10, kas pole mitte tore. Mõtlesin, et no normaalne, nüüd pean hakkama veel tagasi ka kõmpima, kuid oh seda rõõmu kui ma mäkis host family't nägin, nad ütlesid ka et milline kokkusattumus. Uhhhhhhhh, kuidas vedas :) Nüüd olen kodus ja joon kohvi ja peaksin varsti burksi sööma hakkama.. isu läks ära lihtsalt :(
Täna ma ei viitsinud süüa teha ja mõtlesin päeval, et lähn Saint-Genis Pouilly'sse sööma, läksin jala, kuna ilm oli ilus ja ainult pool tundi kõndimist. Sinna jõudes oli mul väga ebameeldiv üllatus - rahakott oli kodus. Normaalne, pöörasin otsa ümber ja läksin koju tagasi. Umbes viie paiku tuli mul hoopis kanaburksi isu ja mõtlesin Thoiry'sse mäkki minna. Kui bussijaama jõudsin oli kell 17:16 ja buss oleks läinud alles 18:06, seega otsustasin jälle kõndida. Tavaliselt peaks olema see pooletunni tee, aga mina kõndisin umbes 2 tundi. Loomulikult läksin valesti ja avastasin alles siis, et ei keeranud ringteelt ära, kui olin teisel pool Thoiry't ja mingid lehmad ja hobusd mulle vastu vahtisid. Loomulikult pidi ka korralikult sadama hakkama ja loomulikult pidi külm tuul olema ja nagu kiuste panin ka natuke katki, kuid mugavad jalanõud jalga, nii et jalad olid läbimärjad. Jõudsin siis mäkki aga enne tahtsin vaadata, mis kell buss Sergysse tagasi läheb, ja looomulikult viimane buss läks 18:10, kas pole mitte tore. Mõtlesin, et no normaalne, nüüd pean hakkama veel tagasi ka kõmpima, kuid oh seda rõõmu kui ma mäkis host family't nägin, nad ütlesid ka et milline kokkusattumus. Uhhhhhhhh, kuidas vedas :) Nüüd olen kodus ja joon kohvi ja peaksin varsti burksi sööma hakkama.. isu läks ära lihtsalt :(
Loll..
... Prantsusmaa liiklus. Ma ei saa vahepeal absoluutselt aru, kellel siis eesõigus on. Eestis kehtib üldjuhul paremakäe reegel, siin vahest kehtib, vahest mitte, kuidas kunagi. Kui mina siis viisakalt tahan otseliikleja läbi lasta, siis tema vilgutab tulesi ja vehib kätega, et minul on õigus pöörata, misasja. Teed on vahest nii kitsad ja käänulised, et sõida kasvõi vastu maja seina. Ja ärme parem ummikutest üldse räägigi.. hommikul, kui Ferney Volaire hakkasin sõitma, tavaliselt peaks jõudma sinna 15minutiga, hakkasin 8:20 sõitma ja jõudsin napilt üheksaks kohale. Ma üldse ei imesta, et Michael rattaga Genevas tööl käib, peaksin hakkama ise kah rattaga sõitma, saab kiiremini ja ilma närve rikkumata kohale. Ah, rattaga sõitmisest. Eile oli igav, mõtlesin, et lähen teen paar tiiru ja umbes 30minuti pärast olin ma nii läbi, kogu aeg mäest üles-alla, üles-alla.
Ja ööd on siin mustad, ükspäev läksin peale kaheksat välja, ja ikka täitsa kõhedaks võtab siin niimoodi kõndida, mets ümberringi ja tuul kohiseb ja kedagi pole...
a muidu millesdki muust ma ei tahtnud kirjutada, ainult öelda, et loll Prantsusmaa liiklus. Ja ma arvan, et ma võtan järgmine nädal kaamera Saint-Genis Poully'sse, Ferney Voltaire ja Thoiry'sse kaasa, teen nendest ka pilte.
loll liiklus
Ja ööd on siin mustad, ükspäev läksin peale kaheksat välja, ja ikka täitsa kõhedaks võtab siin niimoodi kõndida, mets ümberringi ja tuul kohiseb ja kedagi pole...
a muidu millesdki muust ma ei tahtnud kirjutada, ainult öelda, et loll Prantsusmaa liiklus. Ja ma arvan, et ma võtan järgmine nädal kaamera Saint-Genis Poully'sse, Ferney Voltaire ja Thoiry'sse kaasa, teen nendest ka pilte.
loll liiklus
Thursday, October 11, 2012
I'm from Estonia..
... ah? What? From where? Estland.. Est. Where it is ? Vaoo.. : O
Selliste emotsioonidega tavaliselt vastatakse mulle, kui ütlen, et olen Eestist. Täna käisin siis A1 kursustel, mis on lihtsalt, vähemalt minu jaoks, palju-palju kergem, sain põhimõtteliselt aru, millest jutt käib. Õppisime küsimusi moodustama ja numbreid ja mängisime bingot. Klass oli küll ülerahvastatud, tavaliselt on maksimum 12, minu grupis on 16/17. Rahvast on seal igasuguseid - kaks vanemat daami, üks keskealine naine, mees, kes naerab väga imelikult, 2 jaapanlast, istun neist ühe kõrval, hihi, ja siis ülejäänud on umbes minu vanused tüdrukud. Kui klassi sisse astusin, siis kõik olid nii sõbralikud, naeratasid ja teretasid ja tüdrukud ütlesid, et kui ma abi vajan, et siis julgesti küsiksin. :)
Täna oli 20 kraadi sooja ja mõnus suvine. Ferney Voltaire'st tagasi tulles vahetasin riided ära ja läksin välja kodutööd tegema, sõnastiku ja veerimise abil saab aru küll, mis teha vaja on, tegin siis neid töölehti ja õppisin eesti-prantsuse vestmikust natuke ise ka. Tegelikult ma peangi ise kodus praegu suuremat sorti õppimise tegema, et enda klassile korralikult järgi jõuda.
Mis siis veel täna tegin. Kui tõin lapsed koolist ära.. siis andsin neile gouter ( puuvili, piim, jogurt ) ja nad tahtsid telekat vaadata ( mis pole tegelikult väga lubatud, vahest võib ), ma ütlesin, et õues on nii ilus et lähme välja ja tegin neile sellise mängu, et peitsin asjad ja maiustused, 2 kommi mõlemile, nad saavad nii harva maiususi süüa, aeda ära ja nad pidid need üles otsima, ma ütlesin, et kas soe, külm jne. Neile täitsa meeldis kuni ükshetk oli täielik kaos. Nad tavaliselt alati jagavad asju, näiteks eile õhtul lubas Orla Fintan'il oma pulgakommi natuke limpsida. Noh igatahes, oli siis üks komm ja ma ütlesin ka, et tehke pooleks. Nii, tehtud ja järsku Orla ütles, et ta tahab näha, kas on sama suured tükid, üks oli võib-olla nati-nati suurem ja milline segadus sellest tekkis. Põhimõtteliselt Orla võttis suurema tüki, mis alguses oli juba Finnil käes ja siis.. pani selle suhu, tahtis teist tükki Finnile anda, aga ta hakkas õiendama ja nutma ja siis Orla viskas kommi maha ja Finton SÜLITAS TALLE NÄKKU! Siis ma sain väääääga vihaseks, saatsin ta nurka. ( mulle on kõik lubatud, ainult lüüa ei või ) ja siis, oh issand, milline nutt seal pihta hakkas, issand kuidas ma seda vihkan. Ma alati püüan endale öelda, et nad on 4 ja 5-aastased, lapsed, saa nendest ka aru. Ükskord kui Finn nutma hakkas, suht mõttetu asja pärast, küsisin, et miks sa nutad, mingi väike beebi oled või :D. Tegelikult ka, vahest ajab niii vihale. Hiljem küsisin, et kas ta sai aru, mis ta valesti tegi ja ta ütles jah, sorry, ja siis oli kõik bon. Mängisin temaga tennist ( PS! ma sain pähe, haha ) ja siis veel mingit pallimängu. See oli vist tema kättemaks, eile mängisin temaga jalgpalli, tegime penalteid, ja see vaene väike poiss pidi väga palju jooksma, väga-väga palju. Hiljem olime robotid, tegin pilte ja video neist ja siis tuli Elisabeth koju, sõime, Orla harjutas viiulit ja Finn klaverit ja siis tuttu ära. Ma olen ise ka täna kuidagi.. väsinud. Pean vist varem magama minema. Homme jään üksinda koju, kolmeks päeva, wiiiii. Täna tehti juba märkus, et ma siis majas pidu ei paneks. Äkki mõtlevad juba, et ma käin liiga tihti väljas : O Tavaliselt olen läinud peale õhtusööki natukeseks ka välja, ja siis nädalavahetused Charly's Pubis. Mis iganes. Ise nad ütlesid, et mulle ei ole siin mingeid reegleid, võin minna - tulla, mil iganes tahan. Voilaaaaa. Ongi arvatavasti kõik, lisan ehk mõned pildid ka, mis täna tegin.
Orla
Fintan
Selliste emotsioonidega tavaliselt vastatakse mulle, kui ütlen, et olen Eestist. Täna käisin siis A1 kursustel, mis on lihtsalt, vähemalt minu jaoks, palju-palju kergem, sain põhimõtteliselt aru, millest jutt käib. Õppisime küsimusi moodustama ja numbreid ja mängisime bingot. Klass oli küll ülerahvastatud, tavaliselt on maksimum 12, minu grupis on 16/17. Rahvast on seal igasuguseid - kaks vanemat daami, üks keskealine naine, mees, kes naerab väga imelikult, 2 jaapanlast, istun neist ühe kõrval, hihi, ja siis ülejäänud on umbes minu vanused tüdrukud. Kui klassi sisse astusin, siis kõik olid nii sõbralikud, naeratasid ja teretasid ja tüdrukud ütlesid, et kui ma abi vajan, et siis julgesti küsiksin. :)
Täna oli 20 kraadi sooja ja mõnus suvine. Ferney Voltaire'st tagasi tulles vahetasin riided ära ja läksin välja kodutööd tegema, sõnastiku ja veerimise abil saab aru küll, mis teha vaja on, tegin siis neid töölehti ja õppisin eesti-prantsuse vestmikust natuke ise ka. Tegelikult ma peangi ise kodus praegu suuremat sorti õppimise tegema, et enda klassile korralikult järgi jõuda.
Mis siis veel täna tegin. Kui tõin lapsed koolist ära.. siis andsin neile gouter ( puuvili, piim, jogurt ) ja nad tahtsid telekat vaadata ( mis pole tegelikult väga lubatud, vahest võib ), ma ütlesin, et õues on nii ilus et lähme välja ja tegin neile sellise mängu, et peitsin asjad ja maiustused, 2 kommi mõlemile, nad saavad nii harva maiususi süüa, aeda ära ja nad pidid need üles otsima, ma ütlesin, et kas soe, külm jne. Neile täitsa meeldis kuni ükshetk oli täielik kaos. Nad tavaliselt alati jagavad asju, näiteks eile õhtul lubas Orla Fintan'il oma pulgakommi natuke limpsida. Noh igatahes, oli siis üks komm ja ma ütlesin ka, et tehke pooleks. Nii, tehtud ja järsku Orla ütles, et ta tahab näha, kas on sama suured tükid, üks oli võib-olla nati-nati suurem ja milline segadus sellest tekkis. Põhimõtteliselt Orla võttis suurema tüki, mis alguses oli juba Finnil käes ja siis.. pani selle suhu, tahtis teist tükki Finnile anda, aga ta hakkas õiendama ja nutma ja siis Orla viskas kommi maha ja Finton SÜLITAS TALLE NÄKKU! Siis ma sain väääääga vihaseks, saatsin ta nurka. ( mulle on kõik lubatud, ainult lüüa ei või ) ja siis, oh issand, milline nutt seal pihta hakkas, issand kuidas ma seda vihkan. Ma alati püüan endale öelda, et nad on 4 ja 5-aastased, lapsed, saa nendest ka aru. Ükskord kui Finn nutma hakkas, suht mõttetu asja pärast, küsisin, et miks sa nutad, mingi väike beebi oled või :D. Tegelikult ka, vahest ajab niii vihale. Hiljem küsisin, et kas ta sai aru, mis ta valesti tegi ja ta ütles jah, sorry, ja siis oli kõik bon. Mängisin temaga tennist ( PS! ma sain pähe, haha ) ja siis veel mingit pallimängu. See oli vist tema kättemaks, eile mängisin temaga jalgpalli, tegime penalteid, ja see vaene väike poiss pidi väga palju jooksma, väga-väga palju. Hiljem olime robotid, tegin pilte ja video neist ja siis tuli Elisabeth koju, sõime, Orla harjutas viiulit ja Finn klaverit ja siis tuttu ära. Ma olen ise ka täna kuidagi.. väsinud. Pean vist varem magama minema. Homme jään üksinda koju, kolmeks päeva, wiiiii. Täna tehti juba märkus, et ma siis majas pidu ei paneks. Äkki mõtlevad juba, et ma käin liiga tihti väljas : O Tavaliselt olen läinud peale õhtusööki natukeseks ka välja, ja siis nädalavahetused Charly's Pubis. Mis iganes. Ise nad ütlesid, et mulle ei ole siin mingeid reegleid, võin minna - tulla, mil iganes tahan. Voilaaaaa. Ongi arvatavasti kõik, lisan ehk mõned pildid ka, mis täna tegin.
Wednesday, October 10, 2012
Mõned pildid
How cool is that. Mont Blanc minu aiast. See ongi see tipp, millest olen varem kirjutanud. Kahjuks nendelt piltidelt pole üldse selle ilu näha, need on tehtud mingi 6e paiku. Kella kaheksa paiku on hoopis teine vaatepilt, taevas on ümberringi tume ja siis see valge mägi. Ma püüan selle lähipäevil jäädvustada.
Subscribe to:
Posts (Atom)