Tagasi..

Prantsusmaal.


aga mis kuradi stratsvutsje?  Hommikul kella nelja paiku lähen siis lennujaamas oma kotti ära andma, ulatan ilusti oma eesti passi, kus on minu vägagi eestipärane nimi ja mulle öeldakse automaatselt stratsvutsje!?  No tere talv! 
Ja Prahas samamoodi, ei öelda mitte "Goodbye"  vaid Dasvidaanjaaaa, ajab ikka vihale küll, ausalt ka. 

Minu tripike siis tagasi Prantsusmaale hakkas kell 02.35, kui mu hea onu Lauri mulle järgi tuli ja nad mind isaga ilusti ära saatsid. Eestist Prahha sõites oli lennuk nii täis, et ma isegi ei viitsinud seal ringi vahtida ja jäin hoopiski magama. Pool unes kuulsin, kuidas piloot ütles, et hakkame maanduma, siis ajasin end püsti ja olin Prahas umbes kell 6:15. Jaa, seal ei viitsinud ka midagi teha, vaid otsisin oma värava üles, kust lend Genfi läks, ja seadsin end kõvadele pinkidele magama, või noh, kui palju ma seal ikka magada sain, tspike. 

Genfi sõites, oli üks natuke imelik olukord ka. Olime väikses lennukik, kahekohalised istmed, istusin ühe neiu kõrvale. Igatahaes, pakuti juua, ja järsku kuulen, kuidas ta ütleb, et " ei häiri sind "? ma ei jaganud kohe äragi, et eesti keel, ütlesin siis, et " sorry ? " ja ta uuesti, et kas ei häiri, ma siis ütlesin, et eiei, ja taipasin AAAA, Eesti keel või !? Ütles, et nägi mu eesti passi, hehe, nii vinge. Anyway, siis muljetasime ja rääkisime Genfist ja Eestist ja ülikoolidest ja üldse, maailmast.. aga kahjuks - kahjuks, kontakt kadus. Nii, et - kui kunagi, kuidagi moodi, mingi ime läbi peaksid Sina, tüdruku lennult Prag-Genf OK5598 minu lehele sattuma, hei, võta ühendust! :)

Genfi sõites olime n-ö lennukis kinni, et lennujaamas ei olnud maandumisrada vaba, seega pidime ümber Genfi tiirutama ja te ei kujuta ette ka kui ilus see oli. Okei, ma istusin lennuki eesotsas ja nägin aknast, kuidas see lennuk pööras, siis oli küll jube, aga Mont Blanc, ma lihtsalt ei saa üle sellest - nii nii nii ilus. :) 

Lennujaamas võttis terve pere mind ilusti vastu, Orla karjus " LIIS " ja tuli kohe kallistama ja siis seadsime sammud Itaalia restorani, nämmi. Kuigi ma ei saanud seda nautida, osad teavad, osad mitte, on mul hammastega hetkel probleeme ja väga ebamugav oli süüa. Igatahes, käidud - koju minek.
Oma tuppa sisse astudes, oli kuidagi imelik tunne, pakkisin kohvrid lahti ja hakkasime telekast The sound of music ( Helisev muusika ) vaatama. Ega ma väga see päev midagi ei nautinud ausalt öeldes, magasin alla kahe tunni ja hambavalu oli tappev. 

Reedel, algas tööpäev jälle pihta. Ehk siis, vanemad läksid suustama ja mina jäin Finni ja Orlaga koju. Tegelikult oli täitsa vinge nendega - mängisime erinevaid mänge. Joonistasime, värvisime, mängisime Aliast, käisin nende mänguväljakul, ratastega sõitmas, mängisime veel kulli ja peitust. Aga nendega ei saa peitust mängida, ma siis peitsin end nii ära, ( duššikabiini ) et nad mind üles ei leidnud ja siis hakkasid hõikama, et kus sa oled, meil on hirmus, me kardame, tule välja, mina loomulukult olin tasa ja hea, et nad nutma ei hakanud. Ja kui nemad end peidavad, siis kihistavad ja krabistavad oma peidukohas, et neid on nii lihtne leida. Jaa, mis siis veel. Reedel läksime Silviaga jalutama, polnud üksteist ju kaks nädalat näinud. Jaa, igatahaes, üks väike feil oli ka. Silvia tahtis suitsu teha, ei temal ega minul ei olnud, seega kõndisime Saint-Genis Pouilly'sse, et ehk seal on tubakapood, saame osta. Pood oli, aga juba suletud. Mõtlesime, et Charly's Pubis peaks ka müüa olema, et  läksime sinna, minul oli 7 eurot kaasas, aga suitsupakk maksis 8, seega pidime ära ütlema. Siis nägime väljas, et üks naine, suitsetas, otsustasime tema käest küsida.. hehe, ega talle see väga meeldiv ei olnud, aga Silvia sai oma suitsu kätte ja hakkasime kodu poole kõndima. õõh, koerad, tol õhtul olid nii vastikud.
Kujuta ette - Kell on 10 õhtul, pime, tänavavalgustus põleb osaliselt, ei ühtegi autot, ei ühetegi inimest, ja järsku - PÕMM kaks suurt koera hakkavad haukuma ja üritama aiast läbi murda, oiii kui ärkvel me peale seda olime. Ja kui ma hakkasin koju minema - minu kodutänavas on castle ? eeh, las ma nüüd mõtlen.. väikene vana.. loss? ei, ma ei oska seletada.. pere ütleb selle kohta castle.. aga.. ja. igatahaes, maja jäätud majake, ja seal on üks väga jube koer, kõndisin pimedas, kui ta järsku haukuma hakkas ja minu poole tuli. Vastik, vastik. vastik. 

Laupäeval läks pere IKEA'sse sööma ja Vital parci, aga mina läksin hoopis Silvia ja Corinnaga välja. Käisime Val Thoiry's, pidin endale ikka midagi ostma, sinised püksid, kuigi peaksin raha hoidma hetkel. Pärast läksime Corinna juurde, käisime söömas ja õhtu poole kinno. Käisin vaatamas " The Impossible " ( võimatu. Film oli jaa, väga reaalne ja mõtlema panev. Rääkis ühe pere katsumusest  2004aastal, kui Tais olid üleujutused. Ma oleksin rohkem actionit näha tahtnud. kuidas nad seal veel ulbivad ja abi paluvad ja kuidas ollakse pääsemisele nii lähedal, kuid seda siiski ei juhtu ( ma olen paha inimene, ma tean haha ) 

Pühapäeval käisin perega Genfis. Käisime ühel restoranis, mul oli vaade järvele, nii mõnza, ja seal oli nii, et võisid süüa nii palju kui tahtsid, proovisin igasuguseid erinevaid toite, nämmi. Õhtu poole läksin Giulianaga jalutama, ja pärast läksime  tema juurde teed jooma ja jogutit sööma.


Esmaspäev tavaline tööpäev - lapsed kooli, mina kursustele  - MA RÄÄGIN PRANTSUSE KEELES. vupiduu, endalegi märkamatult sean ma sõnadest lauseid kokku ja räägin ja räägin, how cool is that!? 
Peale kursis tegin natuke lisatööd. nimelt võtsin ma Kareni ( perekonna sõber ) lapsed, Amala ja Zac, lõunaajal koolist, andsin neile süüa, mängisin ja viisin kooli tagasi. Siis tulin koju  - triikisin 2 tundi, ja juba oligi aeg lastele kooli järgi minna, ehk siis eile mul enda jaoks üldse aega ei olnud, aga pole hullu. Pärast tööd läksin ma Julia juurde ja jutustasime. Täitsa hea tunne on, kui sul on sõbrad ümberringi. 

Täna, teisipäeval, oli jaa, ka täitsa tavaline päev. Ei midagi erilist, Käisime Orlaga Ferney-Voltaires, ta käis inglise keelt õppimas ja mina rääkisin niisama Ivanaga ja Rogeriga juttu. Kurtsin neile oma hambamuret ja nad olid nii sõbralikud ja süstisid positiivsust sisse, et kõik saab korda. Muretsesid ja jaa.. tore. Mis siis veel.. Elisabeth ja Michael ka kogu aeg küsivad, et kuidas on ja kuidas on. Eks siis homme paistab, mis saama hakkab. Mul on homme kell 14:30 hambaarsti aeg, õnneks Julia tuleb minuga kaasa, et tõlk kaasas. Kui te peaksite seda lugema enne seda, siis palun olge mõtetes minuga ja hoidke pöialt, et mul kõik ilusti läheks, aitäh!

Laupäeval plaanime Julia ja Giulianaga Annecy'sse minna.. tahaks juba minna, loodetavasti on mul see võimalus. sest see on super ilus linn.


Seniks aga, suured vabandused, et ma pole pikka aega kirjutanud, arvuti läks katki ja ega vahepeal ei ole kohe üldse viitsimist midagi siia kirjutada. Mul oleks veel nii palju öelda, Lyoni ja Montreux'i kohta, pilte nägite, ehk ma kunagi ikka kirjutan ka. Üldkokkuvõttes oli kõik superäge ja ma olen väga rahul, et ma saan vaikselt Prantsusmaad ja šveitsi avastada.

Bonne Annee!