Ei viitsi..

..midagi ei viitsi teha-blogi kirjutada, poodi minna, lastega vaielda, koristada, õppida.

Ma tegelikult tean küll milles asi, h a i g u s oli kallal. Vajan vitamiine! Nimelt laupäevast  kuni neljapäevani oli selline tunne, et laske kuul pähe..ei taha siin vinguma ja virisema hakata, lühidalt - külmetus. Nüüd on parem, aitäh küsimast!


Esmaspäev oli täiesti tavaline hall argipäev, ei midagi põnevat.

Teisipäev oli  ... ( ausalt, ma ei mäleta, mõtlen...) Teisipäev oli ... tavaline? Olin hommikul lastega üksinda ja ega nad mind väga enam kuulata ei tahagi, aga loodetavasti see muutub tänasest, kuna rääkisin Michaelile sellest ja ta ütles, et see peab muutuma ja riidles lastega, luges moraali. Kui nad mind ei kuula, siis ta hakkab neilt mänguasju ära võtma. Täna hommikul mõjus. Mis siis veel teisipäeval oli, Fintan jäi Rafaeli juurde ööseks ja ma lugesin Orlale 5 raamatut. Ilm oli külm, tuuline, vihma kallas nagu oavarrest, vastik. 

Kolmapäeval oli Fintani tegelik sünnipäev, nüüd on ta  6-aastane, hip-hip-huuraaaay! Sõime kooki ja laulsime talle ja oligi  kõik. Päev algas natuke ebameeldivalt - läksime Orlaga Finnile järgi, siis ta veetis seal aega,  kuigi meil oli kiire, et klaveritundi õigeks ajaks jõuda.  Kui lõpuks majast välja sai siis hakkas nutma, et ta tahab oma legodega mängida. Ütlesin, et mängid pärast, aga tema jonnis ja oli ebaviisakas. Ütles, et see on lihtne,me lihtsalt ei lähe klaveritundi, siis ma vastasin et okei, ema helistab õpetajale ja ütleb, et sa üldse lõpetad. Siis tema oma vinguva häälega - EIIIIII. Ühesõnaga, raske on nendega. Käisime Orlaga poes leiba ostmas ja nende lastega on lihtsalt võimatu poes käija - Jooksevad, libistavad, näpivad kõike, räägivad kõvasti, k o h u t a v ! ! Tulime koju, tegin riisi ja kana ja hakkasimegi taaskord Ferney Voltaire poole astuma, lapsed keelt õppima. Kui neile pool 5 järgi läksin ja nad mind ei kuulanud, otsustasin, et räägin Michaelile, kuidas nad käituvad, kuid kahjuks oli kodus kiire ja andsin lastele veel ühe võimaluse - ilmaasjata. Neljapäeval oli kõik samamoodi ja nii ma siis kurtsingi pereisale ja nüüd on natukene parem.

Neljapäev ei teinud me suurt midagi - läksin lastele Kareni juurde järgi alles kella kuue paiku, ülejäänud päev oli n-ö vaba. Käisin kursustel, haha. Pidime siis enda kohta iseloomustavaid sõnu ütlema, ja üks naine ütles: " Je suis animal ", ehk siis, ma olen loom :D Tegelikult tahtis öelda, et Je suis amicale - sõbralik. Terve klass sai hea kõhutäie naerda! Pärast kursusi läksin Julia juurde - rääkisime seal mitu tundi kõigest ja kõigist!

Reede hommik algas väga ebameeldiva üllatusega - öösel oli nii külm, et auto lukk oli külmunud, ei keeranud võti absoluutselt. Mis mul muud üle jäi - pidime kooli kõndima. Ebameeldiv natuke oli, aga jõudsime õigeks ajaks. Fintanil jäi juudo trenn ka ära, kuna õpetaja haige. Kella seitsme paiku, kui Michael koju tuli, võtsin Silvia ja Julia peale ja läksime Segny'sse Co juurde pastat tegema.. oo, imedeime! Nad rääkisid inglise keeles. :)

Nüüd kirjutan blogi, varsti peaks Co mulle järgi tulema, et siis Meyrini poodidesse minna, jõulud ju ukse ees!

See oli kogu minu nädal. :)